Mart Kangur

Mart Kangur (s. 4. V 1971) on eesti luuletaja, tõlkija ning filosoof.

Kangur õppis 1978-1989 Nõmme Gümnaasiumis ja 1991-2005 Eesti Humanitaarinstituudis keeli, kirjandusteooriat, filosoofiat ja orientalistikat. Omandas bakalaureuse- ja magistrikraadi kultuuriteoorias. Kangur on pidanud Humanitaarinstituudis ja Tallinna Ülikoolis loenguid ja seminare esteetikast, Husserli, Hume’i, Kanti ja Derrida filosoofiast. Ta on töötanud vabakutselise tõlkija ja toimetajana, avaldanud luulet, proosat ja arvustusi ajakirjades Vikerkaar ja Looming ning ajalehtedes Sirp, Postimees ja Müürileht. Aastast 2016 Eesti Kirjanike Liidu ja selle tõlkijate sektsiooni liige.

Mart Kangur tuli kirjandusse enda, Ivar Ravi (Eik Hermanni pseudonüüm) ning Jaak Ranna ühise proosakogumikuga “Jaak Rand ja teisi jutte” (2005). See sisaldab eksperimentaalseid tekste, mis tihti kirjeldavad kirjutamist ja kirjandust ning viitavad tagasi kirjutavale subjektile või kirjutamisaktile, moodustades M. C. Escheri loomingule sarnaseid paradoksaalseid nõiaringe. Teos pälvis Betti Alveri debüüdiauhinna.

Ehkki Mart Kangur on ka hiljem ajakirjanduses proosat avaldanud, on tema loomingust raamatukaante vahele jõudnud kuus luulekogu, mis on talle kui kirjanikule toonud ka peamise tunnustuse. Neist esimene ja teine – “Kuldne põli” (2009) ja “Kõrgusekartus” (2015) – pälvisid mõlemad Tallinna Ülikooli kirjandusauhinna. Kultuurkapitali kirjanduspreemia määrati Kangurile kolmanda luulekogu “Liivini lahti” (2017) eest, samuti Gilles Deleuze’i ja Félix Guattari teose “Kapitalism ja skisofreenia I. Anti-Oidipus” tõlkimise eest eesti keelde. Kanguri luuletus “tahaks eesti / liivini lahti võtta” pälvis 2016. aastal Juhan Liivi kirjanduspreemia.

Kogu „Armkude” (2021) sisaldab peamiselt aastatest 2017-2020 pärit luuletusi ning keskendub peamiselt armastusele ja suhetele. Kogu võitis Gustav Suitsu luulepreemia ning taaskord Tallinna Ülikooli kirjandusauhinna. Viiendat kogu „Kellegi teisena” (2021) tutvustas autor „Armkoe” paarikuna: see sisaldab samuti luulet aastatest 2017-2020, kuid on mängulisem, samuti on suhetetemaatika asemel esiplaanil ökoloogilised, sotsiaalsed ja poliitilised teemad. Loomingu Raamatukogus ilmunud kuues kogu „Pöörduks” (2024) sisaldab oma tutvustusteksti kohaselt „katseid armastusest üle saada, aga mässib end üha sügavamale sisse”, olles samas ka filosoofiline, keelemänguline ja sisaldades Ukraina sõja temaatikat.

Kanguri luuletused on sarnaselt ta proosaga keelemängulised ning sisaldavad külluslikult intertekstuaalseid viiteid kirjandusele ja filosoofiale. Samas on märgatav püüdlus lakoonilisuse ja väljendusliku ökonoomsuse poole, eesmärgiks maailma, ligimese ja iseenese sügavam tunnetus. Teravam poliitiline fookus on märgatav alates kogust „Liivini lahti”.

Kangur on tõlkinud prantsuse keelest ka Jacques Derrida teose “Surma and” (2011) ja René Girardi „Vägivalla ja püha” (2025) ning inglise keelest Manuel DeLanda „Intensiivse teaduse ja virtuaalse filosoofia” (2019) ja Ernest Hemingwayd jt autoreid.

Kangur on aastatel 2025-2027 üks kirjanikupalga saajatest.

S. V.

Raamatud eesti keeles

Luule
Kuldne põli. Tallinn: Koma, 2009, 71 lk.
Kõrgusekartus. Tallinn: Kirimiri, 2015, 102 lk.
Liivini lahti. Tallinn: Kirimiri, 2017, 95 lk.
Armkude. Koostanud Aare Pilv. Tallinn: Sõnahulgus, 2021, 72 lk.
Kellegi teisena. Tallinn: Sõnahulgus, 2021, 75 lk.
Pöörduks. Tallinn: SA Kultuurileht (Loomingu Raamatukogu), 2024, 79 lk.

Proosa
Mart Kangur, Ivar Ravi, Jaak Rand, Jaak Rand ja teisi jutte. Tallinn: Elund ja Partnerid, 2005, 143 lk.