Cornelius Hasselblatt

Cornelius Theodor Hasselblatt (sünd. 17. VIII 1960) on Hollandis elav kirjandusteadlane, estofiil, eesti kirjanduse tõlkija ning fennougrist.

Saksamaal sündinud Hasselblatt lõpetas 1986. aastal Hamburgi Ülikooli magistrantuuri fennougristika erialal. Ta kaitses samas ülikoolis 1990. aastal doktoriväitekirja. Aastatel 1989–1991 elas ta Helsingis, aastatel 1992–1995 Göttingenis ja 1995. aastast alates Hamburgis. Ta oli aastatel 1998–2014 Groningeni Ülikooli soome-ugri keelte ja kultuuride professor.

Hasselblatt on Tartu Ülikooli audoktor. Ta on valitud Eesti Teaduste Akadeemia välisliikmeks kui üks maailma juhtivaid estofiile ja fennougriste. Cornelius Hasselblatti elutööks on esimene välismaalase kirjutatud terviklik Eesti kirjandusloo ülevaade („Geschichte der estnischen Literatur“), mis on avaldatud ka eesti keeles. Lisaks sellele peateosele on ta avaldanud sadu teadusartikleid ja mitu monograafiat. Hasselblatti teadustööde teemadeks on eesti kirjanduse retseptsioon välismaal, eriti saksa- ja hollandikeelse lugejaskonna hulgas, ning Kreutzwald ja tema eepos „Kalevipoeg“ eesti identiteedi kujunemisel.

Hasselblatt on avaldanud Saksamaal 1983. aastast alates kirjutisi eesti kirjanduse kohta. 1985. aastal asutas ta koos Tapio Mäkeläineni ja teiste estofiilidega ajakirja Estonia. Ta on tõlkinud saksa ja hollandi keelde Jaan Krossi, Mati Undi, Maimu Bergi, Viivi Luige ja mitmete teiste eesti kirjanike loomingut.

1996. aastal pälvis Hasselblatt koos Marianne Vogeliga Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia Emil Tode romaani „Piiririik“ tõlke eest saksa keelde.

Cornelius Hasseblatt on alates 2017. aastast Kirjanike Liidu liige.

L. P.

Raamatud

Kirjandusteadus eesti keeles
Eemalt vaadates: veerand sajandit eesti kirjandusega. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2015. 509 lk.
Eesti kirjanduse ajalugu. Saksa keelest tõlkinud Mari Tarvas, Maris Saagpakk, Ave Mattheus. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2016. 735 lk.
Eesti kirjanduse 100 aastat. Tallinn: Post Factum, 2019. 237 lk.

Kirjandusteadus saksa keeles
Cornelius Hasselblatt, Volker Pirsich, Estnische Literatur in deutscher Sprache 1802–1985. Bibliographie der Primär- und Sekundärliteratur. Hamburg: Buske, 1988. 158 lk.
Die estnische Literatur und ihre Rezeption in Deutschland. Lüneburg: Institut Norddeutsches Kulturwerk, 1994. 40 lk.
Estnische Literatur in deutscher Sprache 1784–2003. Bibliographie der Primär- und Sekundärliteratur. Bremen: Hempen-Verlag, 2004. 180 lk.
Geschichte der estnischen Literatur: von den Anfängen bis zur Gegenwart. Berlin; New York: Walter de Gruyter, 2006. 869 lk.
Estnische Literatur in deutscher Übersetzung: eine Rezeptionsgeschichte vom 19. bis zum 21. Jahrhundert. Wiesbaden: Harrassowitz, 2011, 476 lk.

Kirjandusteadus inglise keeles
Kalevipoeg studies: the creation and reception of an epic. Helsinki: Finnish Literature Society, 2016. 144 lk.

Keeleteadus saksa keeles
Das estnische Partikelverb als Lehnübersetzung aus dem Deutschen. Wiesbaden: Harrassowitz, 1990. 245 lk.
Grammatisches Wörterbuch des Estnischen. Wiesbaden: Harrassowitz, 1992. 227 lk. [2. trükk 2001, 3. trükk 2008.]

Õpikud
Florence-Silvia Lutkat, Cornelius Hasselblatt, Estnisch intensiv: das Lehrbuch der estnischen Sprache. Hamburg; Tallinn: Baltica Bibliothek, 1993. 527 lk. [2. trükk 1998, 3. trükk 2005.]

Memuaarid
Ich liebte eine Estin: autobiografische Streifzüge. Husum: Ihleo-Verlag, 2013. 520 lk. [Ma armastasin eestlast: autobiograafilised retked. Saksa keelest tõlkinud Katrin Kaugver. Tallinn: Tuum, 2016. 423 lk.]

Muu
Minderheitenpolitik in Estland: Rechtsentwicklung und Rechtswirklichkeit 1918–1995. Hamburg; Tallinn: Bibliotheca Baltica, 1996. 154 lk.