Friedrich Reinhold Kreutzwald

Friedrich Reinhold Kreutzwald (26./14.XII 1803 – 25./13.VIII 1882) oli luuletaja, prosaist ja rahvavalgustaja, rahvaluule töötleja ning rahvuseepose looja. Tema loomingul oli rajav tähtsus eesti kultuuri kujunemisel, rahva vaimsuse, kirjanduse ja kirjakeele arendamisel.

Sündis Virumaal Kadrina kihelkonnas Jõepere mõisas. Vanaisa oli kubjas, isa mõisateener ja kingsepp, hiljem Kaarlis mõisa aidamees ja Harjumaal Ohulepas mõisavalitseja; ema Ann mõisateenija, hiljem pereemand. 1815 vabastas mõisnik perekonna pärisorjusest. Õppis 1815–1820 Rakvere saksakeelses linnaalgkoolis ja Rakvere ning Tallinna kreiskoolis. Sooritas koduõpetaja eksami 1823, koduõpetaja Tallinnas ja Peterburis. 1826–1833 õppis Tartu ülikoolis arstiks, korporatsioon „Estonia“ liige. 1833. aastast Võru linnaarst 44 aastat. Pensionile jäädes 1877 asus Tartusse, kus ka suri; maetud Vana-Jaani kalmistule.

Kreutzwaldist kujunes ärkamisaja vaimuelu keskne kuju, kes sai rahvusvaheliselt tuntuks. Õpetatud Eesti Seltsi auliige 1849, Soome Kirjameeste Seltsi liige 1855, Ungari Teaduste Akadeemia välisliige 1871. Keiserlik Peterburi Teaduslik Akadeemia autasustas teda poole Demidovi auhinnaga (720 rubla) pooleldi ilmunud „Kalevipoja” kui folkloristliku tegevuse eest. 1870 valiti Eesti Aleksandrikooli peakomitee auliikmeks. Talle on püsti­tatud monument Võrus (1926, A. Adamson), Rakveres (1937, A. Eller), Tartus (1952, M. Saks, J. Hirv), Tallinnas (1958, E. Taniloo, M. Saks), Kadrina Jõe­peres (1953, J. Raudsepp), mälestuskivi Kaarlis (1968). Tema nime kannab Võru Kreutzwaldi Kool, nimelised tänavad on üheksas linnas. Tema majas Võrus asub muuseum (1941).

Valgustaja Kreutzwald hakkas Tartu nädalalehes Das Inland (eriti 1837–1843) tutvustama kohaliku elu sündmusi ja rahvakombeid, tema kriitiline vaatepunkt kutsus esile aadli meelepaha ja sekeldusi ametivõimu­dega. Pärast Õpetatud Eesti Seltsi asutamist 1838 algas tema mitmekesine tegevus rahvakirjanikuna. Ilmus karskuseteemaline jutt „Wina-katk” (1840, eeskujuks šveitslase H. D. Zschokke „Brannteweinpest”). Avaldas ÕES-i kalendris (mida toimetas Faehlmann) didaktilise kogumiku „Sippelgas I” (1843); rohketes kordustrükkides levis sentimentaalne rahvaraamatuke „Wagga Jenowewa ajalik elloaeg” (1842; G. O. Marbachi j). Toimetas „Ma-Rahwa Kassulist Kalendrit” (1846–1861, 1865–1874), kus avaldas ka salmikuid ja enamiku oma juttudest: „Üks öö-pilt” (1853), „Videvik” (1854), „Põllumees ja ammetmees” (1858), „Tuisulased” (1859), „Mihkel Põllulapp” (1865–1873), „Uus koolmeis­ter” (1874). Ta kasutas sageli satiiri ja allegooriat, et võidelda tagurluse ja rumaluse vastu. Läbi aastakümnete populaarseks raamatuks said „Reino-wadder Rebbane” (1848–1851; Goethe „Reineke Fuchs” järgi) ja „Kilplaste imevärklikud jutud ja teud” (1857; Marbachi rahvaraamatu „Schildbürger” järgi). Raamatuke „Paar sammokest rändamise-teed” (1853; Jean Pauli j) oli mõjutatud varalahkunud tütre leinamisest. Rahvavalgustusliku tegevuse väljapaistvaks avalduseks oli populaarteaduslik väljaanne „Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on” (1848–1849), millele järgnesid jagudes „Maa- ja Mere-piltid” (1850–1861, 1882), „Ristisõitjad” (1851), „Lühhikenne öppetus terwisse hoidmissest” (1854), „Sippelgas II” (1861) ning arstimise käsiraamat „Kodutohter” (1879).

Jutuvestja Kreutzwald arendas rahvapärases laadis edasi nii rahvasuust kuuldud pajatusi kui ka saksa muinasjutukogudest või mujalt kohatud motiive, luues esteetiliselt lummavaid sõnakunstiteoseid. Tema teine peateos „Eestirahva Ennemuistesed jutud” on asendamatu tüvitekst nii eesti kirjanduse kui ka eestlaste vaimulaadi väljakujunemisel. Iseloomulikud on pealkirjad nagu „Kullaketrajad“, „Kuuvalgel vihtlejad neitsid“, „Vaeslapse käsikivi“, „Puulane ja Tohtlane“, „Udumäe kuningas“, „Paristaja-poeg“, „Pikse pill“, „Tark mees taskus“, „Põhja konn“, „Julge rehepapp“, „Pilli-Tiidu“… Põhiliselt valmisid muinaslood 1850. aastail, kogu teose – 43 muinasjuttu ja 18 muistendit – avaldamine sai teoks Soome Kirjanduse Seltsi väljaandel (1866). Kreutzwaldi jutumõnu on rohkesti tõlgitud.

Luuletajana ühines noor Kreutzwald saksa moodsa ballaaditraditsiooniga, varasematest käsikirjadest avaldas ta 1846 Inlandis saksakeelse lugulaulu „Beverini piiramine 1207. aastal“ („Die Belagerung von Beverin im Jahre 1207”). 1851 ilmus Gottfried Bürgeri bestselleri järgi mugandatud „Lenora: üks kulus muistne laulu-jut”, mis kujunes menukiks ka Eestimaa laatadel (üle 7000 koopia, legaalselt ja piraatselt). Pikem regivärsspoeem „Sõda” ilmus 1854. Tema peamises värsikogus „Viru lauliku laulud” (1865) on ülekaalus Schilleri, Goethe, Lenau, Uhlandi, Hauffi, Freiligrathi jt luule eestindused, mis mõjutasid eesti lüürika arengut. Hiljem tõlkis ta Heine jt luulet, ratsionalistlikku usulüürikat ning kaks värsstragöödiat. 1870. aastast kuni elu lõpuni komponeeris ta mahukat tunnetuspoeemi „Lembitu”, eeskujuks šveits­lase J. V. Widmanni „Buddha” (ilmus postuum­selt Helsingis 1885).

Kreutzwald kogus, kompileeris, avaldas ja tutvustas teaduslikes väljaannetes eesti rahvalaulu, mida ta pidas rahvuskultuuri aluseks. Tema suurim saavutus on rahvuseepose „Kalevipoeg” koostamine folkloori ainestikul. Selle mõtte algatas sõber Faehlmann, kelle surma järel 1850 võttis kaasvõitleja ülesande enda peale. Proosa asemel otsustas ta aga allitereeriva 4-jalalises trohheuses regivärsi kasuks, mis ei ole kvantiteeriv nagu „Kalevalas”, vaid silprõhuline. Tulemuseks on uusaegne lüro-dramaatilis-eepiline autorieepos, millel on tugev algupärast folkloori täiendav fiktsionaalne alge. Eepose algredaktsioon valmis 1853, kuid ei pääsenud trükki tsensuuri tõttu. Autor täiendas põhjalikult ja 20 loost koosnev suurteos ilmus 1857–1861 annete kaupa ÕESi toimetistes koos saksakeelse tõlkega. Eestikeelne rahvaväljaanne trükiti 1862 Soomes Kuopios. „Kalevipojast” sai rahvuse vaimu loov tüvitekst, mille patriootiline jõud muutus kandvaks rahvuslikul ärkamisajal, inspireerides ka järgnevaid ajastuid. Eepose aateid on rakendatud poliitikas, tema mõjul on loodud hulganisti kirjanduse, muusika ja kujutava kunsti teoseid, aga teisalt ka humoorikaid paroodiaid. Rahvuseepos muutus eesti kultuuri üheks tähtsamaks esindajaks maailmas, see on tervikuna tõlgitud 13 keelde.

A. M.

Valikbibliograafia

‘Kalevipoeg’
[s. n.], Kalewipoeg, eine Estnische Sage. Verhandlungen der Gelehrten Estnischen Gesellschaft zu Dorpat, Bd. 4, H. 1-4; Bd. 5, H. 1-2/3. Dorpat: Heinrich Laakmann, 1857-1861, XVI+166 lk (Bd. 4, H. 1), 145 lk (Bd. 4, H. 2), 735 lk (Bd. 4, H. 3; Bd. 4, H. 4; Bd. 5, H. 1; Bd. 5, H. 2/3). [Eesti ja saksa keeles. Kättesaadav: http://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:184775.]
[s. n.], Kalewi poeg: Üks ennemuistene Eesti jut: Kaheskümnes laulus. [Võru: F. R. Kreutzwald], 1862, 254 lk. [2. trükk, esimene rahvaväljaanne. Trükitud Soomes Kuopios. Kättesaadav:http://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:184776.]
Kalewi poeg: Üks ennemuistene Eesti jut: Kaheskümnes laulus. Tartu: Schnakenburg, 1876, 232 lk. [3. trükk.]
Kalevipoeg. 1-2. Tekstikriitiline väljaanne ühes kommentaaride ja muude lisadega. Toimetuskolleegium: Paul Ariste (peatoimetaja) jt. Eessõna: August Annist. Eesti NSV Teaduste Akadeemia, Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1961-1963, 512+516 lk + kaart.
Kalevipoeg: üks ennemuistne jutt kahekümnes laulus. Järelsõnad: Sirje Endre, Sirje Helme, Andres Tali. Andres Tali illustratsioonid ja kujundus. Tallinn: SE & JS, 2019, 335 lk.
Kalõvipoig. Ümbrepandja Kalla Urmas, toimõndaja Kuuba Rainer, kokkosäädjä’ Hollo Aimi ja Kuuba Rainer, graafilidsõ’ lehe’ Kuusingu Toomas, kujondaja Lepä Tiit. Võru: Võro Instituut, 2022, 287 lk.

Luule
Lenora: üks kulus muistene laulu-jut. Tartu: H. Laakmann, 1861, 14 lk [G. Bürgeri järgi F. R. Kreutzwald. 2 trükk: Tartu: H. Laakmann, 1865, 13 lk.]
Söda: Wiru wana lauliku kenam Kandle-lugu: Eesti-söbradele. Tartu: H. Laakmann, 1854, 24 lk. [Kättesaadav: http://dspace.ut.ee/handle/10062/2768.]
Angerwaksad. Üks laulu-krantsikene, mis Wiru-laulik wäljaannud. Tartu, 1861, 16 lk. [Kättesaadav: https://utlib.ut.ee/eeva/index.php?lang=et&do=tekst&tid=37.]
Viru lauliku laulud. Kokkupannud ja väljaannud F.R. Kreutzwald. Tartu: H. Laakmann, 1865, 117 lk. [Kättesaadav: http://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:104166. 2. trükk: redigeerinud J. Johanson-Jaanson ja Gustav Suits, Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1926, IX+137 lk; 3. trükk: järelsõna: Nigol Andresen, Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1946, 172 lk.]
Rahunurme lilled pääwa töö ja palawuse jahutuseks. Wäljaannud [J. H. Witscheli järgi] Fr. R. Kreutzwald. Tartu: H. Laakmann, 1871, 130 lk.
Rahunurme lilled pääwa töö ja palawuse jahutuseks. 2. jagu. Wäljaannud [J. H. W. Witscheli järgi] Fr. R. Kreutzwald. Tartu: G. Rosenberg, 1875, 84 lk.
Lembitu: Eesti muistepõlwe mälestustest kaswanud luuletus. Puhkama läinud lauliku Friedrich Reinhold Kreutzwaldi järel jäetud paberitest wälja antud. Tartu: G. Blumberg, 1885, 134 lk. [Kättesaadav: http://dspace.ut.ee/handle/10062/2403. 2. trükk: Lembitu: Kreutzwaldi usulis-filosoofiline maailmavaade: Friedrich Reinhold Kreutzwald 200, koostanud Urmas Sutrop, Eesti Keele Instituut, Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2003, 541 lk.]

Proosa, muinasjutud
Wagga Jenowewa ajalik elloaeg. Tartu: H. Laakmann, 68 lk.
Sippelgas. Essimenne jäggo. Wälja antud Maarahwa kele ja kirja koggoduse polest. Tartu: H. Laakmann, 1843, 50 lk. [Kättesaadav: http://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:184778.]
Reinowadder Rebbane: Üks ennemuistene jut. 10 kena pildikujjudega. Tartu: H. Laakmann, 1850, 141 lk. [Kättesaadav: http://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:100236.]
Risti-söitjad: Üks tössine jut neist pühha aua rändajaist, kes ühheteistkümnema aasta saal pärrast Jesuse Kristuse sündimist akkasiwad püüdma Jerusalemma linna Turgi rahwa käest ärrawöita. Tartu: H. Laakmann, 1851, 79 lk.
Paar sammokest rändamise-teed: üks elo-puu küllest nopitud mälestuse-leht. Tartu: H. Laakmann, 1853, 47 lk. [Jean Paul’i järgi Friedrich Reinhold Kreutzwald.]
Kilplaste imewärklikud, wäga kentsakad, maa-ilmas kuulmata ja tännini weel üleskirjutamata jutud ja teud: Kalkuni keelest Maakeele tõlgitud ja meie külade komblikuks mõnes tükis ümbersolgitud. Tartu: [s.n.], 1857, 111 lk. [G. O. Marbachi järgi F. R. Kreutzwald.]
Eesti-rahwa Ennemuistsed jutud ja wanad laulud, noore põlwe mälestuseks korjatud ja kirja pandud. Esimene Jägu. Tallinn: [s.n.], 1860, 32 lk.
Eesti-rahwa Ennemuistsed jutud ja wanad laulud, noore põlwele mälestuseks korjatud ja kirja pandud. Teine Jägu. Tartu: H. Laakmann, 1864, 60 lk.
Eesti-rahwa Ennemuistsed jutud ja wanad laulud, noore põlwele mälestuseks korjatud ja kirja pandud. Kolmas Jägu. Tartu: H. Laakmann, 1865, 51 lk.
Eestirahwa Ennemuistesed jutud. Rahwa suust korjanud ja üleskirjutanud Fr. R. Kreutzwald. Helsingi: Soome Kirjanduse Selts, 1866, XI+368 lk. [Kättesaadav: http://dspace.ut.ee/handle/10062/14678.]
Ehstnische Märchen. Aufgezeichnet von Friedrich Kreutzwald; aus dem Ehstnischen übersetzt von F. Löwe, ehem. Bibliothekar a. d. Petersb. Akad. d. Wissenschaften; Vorwort v. A. Schiefner. Halle: Buchhandlung des Waisenhauses, 1869, VIII+365 pp. [Kättesaadav: http://reader.digitale-sammlungen.de/resolve/display/bsb11016684.html.]
Estnische Märchen. 2. Hälfte. Aufgezeichnet von Friedrich Kreutzwald; aus dem Estnischen übersetzt von F. Löwe, ehem. Bibliothekar a. d. Petersb. Akademie der Wissenschaften, corresp. Mitglied der gelehrten estnischen Gesellschaft zu Dorpat. Dorpat: C. Mattiesen, 1881, IV+178 pp. [Kättesaadav: http://dspace.ut.ee/handle/10062/14646.]

Näidendid
Tuletorn: Üks kurblik näitemäng, kahes vaatuses. Väljaannud F.R. Kreutzwald [C.E. v. Houwaldi järgi]. Tartu: W. Gläser, 1871, 72 lk.
Wanne ja õnnistus: Kurblik näitemäng kahes waatuses. Väljaannud [C.E.v. Houwaldi järgi] Fr.R. Kreutzwald. Tartu: Schnakenburg, 1875, 54 lk.

Rahvavalgustuslikud teosed jms
Wina katk: Üks tähhele pannemise wäärt jut, mis wanna ja noore rahwale juhhatusseks ja kassuks wälja on antud. Tartu: Lindforsi pärijad, 1840, 69 lk. [Kättesaadav: http://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:100020.]
Ue aasta sowimine: Üks ande kassinuse (parra-usse) söbradele. Tartu: H. Laakmann, 1843, 12 lk.
Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on: tullosaks ja öppetlikuks aeawiteks Ma-rahwale. I–IV. Tartu: H. Laakmann, 1848-1849. [Kommenteeritud faksiimiletrükk, 160+14 lk, pühendatud Fr. R. Kreutzwaldi 200. sünniaastapäevale: http://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:222.]
Ma- ja Merre-piltid: Üks luggemise ramat nore rahwale. [1. jagu], Ehk imelikud luggud lõune-pool Ahwrikas. [A. F. F. Hoffmanni järgi Friedrich Reinhold Kreutzwald.] Tartu: H. Laakmann, 1850, 202 lk.
Dr. Friedrich Robert Fählmann’s Leben. Dorpat: Schünmann’s Wittwe und C. Mattiesen, 1852, 49 lk. [Kättesaadav: http://dspace.ut.ee/handle/10062/49622.]
Teejuhhataja Ämma-kooliliste õppetuse jures = Leitfaden zum Unterricht der Hebammen-Schülerinnen im Livländischen Gouvernerment. [C. E. Brutzeri järgi F. R. Kreutzwald.] Riga: Livländische Ritterschaft, 1852, VII+80 lk.
Tarto Alma maaterile Wiekümne aasta lõpetuse rõemu-pühal sel 12. Deetsembril 1852. Annab täno ja soovib õnne Eesti tarkade koguduse nimel Fr. Kreutzwald. Tõlkinud J. [Caplic]k. Tartu: [Fr. Kreutzwald], 1853, 5 lk.
Lühhikenne öppetus terwisse hoidmissest. Tartu: H. Laakmann, 1854, 56 lk.
Häda- ja abi-raamatukene, ehk Lahearu küla õpetlik Röömu ja kurwastuse juttustus. Esimene Jagu. [R. Z. Beckeri järgi Fr. R. Kreutzwald.] Tartu: H. Laakmann, 1862, 122 lk.
Uus Tallinna maa-keele ABD ja lugemise raamat lastele. Tartu: H. Laakmann, 1863, 16 lk. [Kättesaadav: http://hdl.handle.net/10062/2678.]
Lühikene seletus Kalevipoja laulude sisust. Väljaannud Fr. R. Kreutzwald. Tartu: H. Laakmann, 1869, 58 lk. [Kättesaadav: http://hdl.handle.net/10062/2765.]
Kodutohter: Õpetus, kuda haigetega peab ümber käidama ja neile arsti abi puudusel kergitust tehtama. Kirja pannud F. R. Kreutzwald. Jurjev: Schnakenburg, 1879, 179 lk.
Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi teretus Keiserliku Majesteedi Aleksander II 25 valitsuse aasta juubeli päeval 19. Veebruaril 1880. Tartu: [s.n.], 1880, 8 lk.

Toimetised
Ma-rahwa kassuline Kalender ehk Täht-ramat. [Kättesaadav: http://www2.kirmus.ee/grafo/index.php?gid=24. Kreutzwald oli toimetaja 1846–1861, 1865–1874.]
Mythische und magische Lieder der Ehsten. Gesammelt und herausgegeben von Fr. Kreutzwald und H. Neus; Vorrede von A. Schiefner. St. Petersburg: Zu haben bei Eggers et Comp., 1854, VIII+132 lk. [Kättesaadav: https://archive.org/details/mythischeundmag00neusgoog.]

Kirjavahetus
Faehlmanni ja Kreutzwaldi kirjavahetus. Toimetanud M. Lepik. Tartu: Õpetatud Eesti Selts, 1936, XIII+217 lk. [Kättesaadav: http://www.etera.ee/s/O42eOZpPt8.]
Fr. R. Kreutzwaldi ja A. Schiefneri kirjavahetus: 1853-1879. Toimetuskolleegium: Ea Jansen jt. Eesti NSV Teaduste Akadeemia, Kirjandusmuuseum. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1953, 544 lk.
Kirjad A. H. Neusile, E. Sachssendahlile ja teistele: 1847-1866. Toimetuskolleegium: E. Ertis jt. Eesti NSV Teaduste Akadeemia, Fr. R. Kreutzwaldi nim. Kirjandusmuuseum. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1956, 611 lk.
Kirjad G. Schultz-Bertramile ja teistele: 1859-1874. Toimetanud ja eessõna: M. Lepik. Eesti NSV Teaduste Akadeemia, Fr. R. Kreutzwaldi nim. Kirjandusmuuseum. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1959, 446 lk.
Fr. R. Kreutzwaldi ja L. Koidula kirjavahetus 1867-1873. Toimetuse kolleegium: E. Ertis jt. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Fr. R. Kreutzwaldi nimeline Kirjandusmuuseum. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1962, 548 lk. [Kättesaadav: http://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:328560.]
Kirjad Fr. R. Faehlmannile, D. H. Jürgensonile ja teistele: 1833-1866. Koostanud E. Aaver, A. Nagelmaa, L. Raud; toimetuskolleegium: E. Ertis, R. Põldmäe, A. Vinkel. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Fr. R. Kreutzwaldi nim. Kirjandusmuuseum. Tallinn: Eesti Raamat, 1976, 628 lk.
Kirjad J. Hurdale, J. Kölerile, C. R. Jakobsonile ja teistele: 1862-1882. Koostanud [ja] eessõna: Eva Aaver, H. Laanekask, A. Nagelmaa; toimetuskolleegium: Eduard Ertis jt. Tallinn: Eesti Raamat, 1979, 711 lk.
St. Petersburg und Livland – und die Entwicklung der estnischen Literatur: Anton Schiefner (1817-1879) und Friedrich R. Kreutzwald (1803-1882) im Briefwechsel (1853-1879). Bearbeitet von Hartmut Walravens. Wiesbaden: Harrassowitz, 2013, 396 lk.

Valitud teosed – ‘Teosed’, 1953
Maailm ja mõnda. Toimetuskolleegium: K. Taev (vastutav toimetaja) jt. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1953, 496 lk.
Eesti rahva ennemuistsed jutud. Toimetuskolleegium: K. Taev (vastutav toimetaja) jt, järelsõna: H. Niit, illustreerinud G. Reindorff. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1953, 499 lk.
Kalevipoeg. Järelsõna: E. Laugaste; illustreerinud A. Hoidre, O. Kangilaski, R. Sagrits. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1953, 435 lk.
Laulud. Toimetuskolleegium: K. Taev (vastutav toimetaja) jt, eessõna: E. Nirk. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1953, 356 lk.
Jutud. Toimetuskolleegium: K. Taev (vastutav toimetaja) jt, järelsõna: H. Niit; illustreerinud Ilmar Linnat. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1953, 600 lk. [Sisu: ‘Viina katk’, ‘Narrilased’, ‘Reinuvader Rebane’, ‘Üks ööpilt’, ‘Paar sammukest rändamise teed’, ‘Videvik’, ‘Kilplased’, ‘Põllumees ja ametmees’, ‘Tuisulased’, ‘Mihkel Põllupapp’, ‘Uus koolmeister’.]

Kreutzwaldi kohta
Aug. Anni, F. R. Kreutzwaldi “Kalevipoeg”. I osa, Kalevipoeg eesti rahvaluules: mit einem Referat = F. R. Kreutzwalds “Kalevipoeg”. I Teil, Kalevipoeg in den Estnischen Volksüberlieferungen. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1934, XV+250 lk.
Aug. Annist (Anni), F. R. Kreutzwaldi “Kalevipoeg”. II osa, “Kalevipoja” saamislugu: mit einem Referat = F. R. Kreutzwalds “Kalevipoeg”. Zweiter Teil, Die Entstehungsgeschichte des “Kalevipoeg”. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1936, VII+241 lk.
August Annist, F. R. Kreutzwaldi “Paari sammokese” algupära: mit einem Referat: Die Entstehungsgeschichte von F. R. Kreutzwalds “Paar sammokest”. Tartu: [s.n.], 1936, 49 lk.
Aug. Annist, F. R. Kreutzwaldi Kalevipoeg. III osa, “Kalevipoeg” kui kunstiteos. A (1. anne): mit einem Referat = F. R. Kreutzwalds “Kalevipoeg”. III. Teil. A (1. Lieferung), “Kalevipoeg” als Kunstwerk. Tartu: [s.n.], 1944, 137 lk.
August Annist, Friedrich Reinhold Kreutzwaldi muinasjuttude algupära ja kunstiline laad. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn: Eesti Raamat, 1966, 451 lk.
Endel Nirk, Kreutzwald ja eesti rahvusliku kirjanduse algus: monograafia. Tallinn: Eesti Raamat, 1968, 547 lk.
Felix J. Oinas, Kalevipoeg kütkeis ja muid esseid rahvaluulest, mütoloogiast ja kirjandusest. Studia Estonica, Fennica, Baltica, 1. Alexandria (Virginia): Mana, 1979, 248 lk.
Gustav Suits, Noor Kreutzwald: Friedrich Reinhold Kreutzwaldi arengulugu. Eessõna: Bernard Kangro; kaas ja osa illustratsioone: Kristjan Raud. Lund: Eesti Kirjanike Koopeartiiv, 1983, 215 lk. [2. trükk: Tallinn: Perioodika (Loomingu Raamatukogu), 1984, 111 lk.]
Felix Oinas, Surematu Kalevipoeg. Järelsõna: Jaan Undusk. Tallinn: Keel ja Kirjandus, 1994, 181 lk. [Esseed.]
Heino Gustavson, Friedrich Reinhold Kreutzwald arstina Võrus. Tallinn: Eesti Tervishoiu Muuseum, 1995, 18 lk.
Uurimusi Kalevipojast. Koostanud Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 2004, http://www.folklore.ee/rl/folkte/myte/kalev2/.
August Annist, Friedrich Reinhold Kreutzwaldi “Kalevipoeg”. Toimetanud ja eessõna: Ülo Tedre. Eesti Kirjandusmuuseum. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2005, 909 lk.
Cornelius Hasselblatt, Kalevipoeg Studies: The Creation and Reception of an Epic. Studia Fennica Folkloristica, 21. Helsinki: Finnish Literature Society, 2016, 144 lk.