Vladimir Beekman

Vladimir Beekman (23. VIII 1929 – 3. X 2009) oli prosaist ja tõlkija.

Sündis Tallinnas, õppis Nõmmel, Narvas ja Tallinnas. Sõja puhkedes evakueerus 1941 Leningradi, kus elas üle blokaadi. Nõukogude Venemaal elatud aastate järel naasis 1946. Eestisse, kus omandas keskhariduse ning lõpetas Tallinna Polütehnilise Instituudi mäeteaduskonna keemiainsenerina. Aastatel 1953-1956 oli Eesti Riiklikus Kirjastuses ilukirjanduse toimetuse juhataja. Kirjanike Liidu liige aastast 1951, kutseline kirjanik aastast 1956. Kirjanike Liidu juhatuse liige 1954, sekretär 1968-1971, esimene sekretär 1971-1976, esimees 1983-1995. Osales ka poliitilises elus: NLKP liige 1959-1990, EKP KK liige 1977-1990. ENSV Ülemnõukogu saadik 1975-1979 ja (samas ka presiidiumi liige) 1979-1994, NSV Liidu Ülemnõukogu saadik 1970-1974 ja 1984-1989. NSVL-Rootsi sõprusühingu keskjuhatuse liige (1977). ENSV teeneline kirjanik 1975. 2002. aastal sai Valgetähe IV klassi teenetemärgi. Oli abielus kirjaniku Aimée Beekmaniga (sünd 1933). Suri Tallinnas, maetud Tallinna Rahumäe kalmistule.

Esimesed luuletused ilmusid 1945. aastal Gorki oblasti Bori linna ajalehes, esimesed eestikeelsed luuletused 1948. aastal Noorte Hääles, esikkogu 1952. aastal. Loometee algus on mõjutatud nõukogulikust eluhoiakust ning tembitud ajastule omaste nõukogulike tüüp- ja käibefraasidega. Luulekogudes „Laul noorusest“ (1952) ja „Tee ellu“ (1955) on lähenetud noorusliku energiaga mitmetele nõukogulikele teemadele. Algusest peale on täheldatav huvi sotsiaalse problemaatika ning üksikisiku ja ühiskonna suhete vastu. Luule temaatika ja vorm muutuvad mitmetahulisemaks 1960. aastatel. Märke luule suunamuutusest markeerib „Tuul kanarbikus“ (1958), kus on märgata assotsiatiivset kujundlikkust. On kirjutanud ka poeeme, näiteks pälvis tähelepanu „Ida-Euroopa valgus“ (1963). Veelgi selgemalt võib täheldada luule muutumist kogus „Olematu puu“ (1969, ENSV kirjanduse aastapreemia). Aeg filosoofilise mõistena läbib kogus „Rüsinatund“ (1971). Ülevaate luuleteest annavad valikkogud „Pühvliluht“ (1974) ja „Tasakaaluhetk“ (2010). Luuletus „Eesti naised“ (ilmunud Loomingus 1988. aastal) pälvis J. Liivi luuleauhinna (1989).

1970. aastatel on Beekmani loomingus ülekaalus proosa. Beekman oli üks neid autoreid, kes käsitles inimsaatusi ja valikuid ajalookeerdkäikudes ning sõjajärgset ühiskonda, enamasti realismist lähtudes. Esikromaan „Transiitreisija“ (1967) vaatleb kahe sarnase lähtepositsiooniga inimese valikuid ja eluvaateid sõja ajal ja sõjajärgses maailmas. Mudelromaanina on võetav „Öölendurid“ (1975), mis jälgib totaalsesse süsteemi kammitsetud inimesi. Sellele on lähedane hoiatuslik ökokriitiline ulmeromaan „Eesli aasta“ (1979). Eesti territoriaalkorpuse lahinguteed 1941. aasta suvel kaardistab romaan „Ja sada surma“ (1978). 1939. aasta baltisakslaste ümberasumisele Eestist keskendub kiriromaan „Koridor“ (1982). Ajaliselt kaheplaaniline on romaani „Narva kosk“ (1986) tegevustik.

Pälvis tähelepanu ka laste- ja noortekirjanikuna, kes oskusliku jutustajana süüvis oma tegelaste maailmapilti. „Aatomik“ (1959) oma järjega “Aatomik ja Küberneetiline Karu” (1968) ning „Raua-Roobert“ (1972, J. Smuuli preemia) on jäänud Beekmani kõige tuntumateks teosteks üldse. Lastekodulaste maailma karmides aja- ja ühiskondlikes tingimustes, Leningradi blokaadis, vaatleb diloogia „Karmil kevadel“ (1957) ja „Pea püsti, poisid!“ (1961), mis ilmus ümbertöötatuna pealkirjaga „Kodutute kodu“ (1985).

Oli üks enimreisinud ja enim reisiraamatuid avaldanud eesti kirjanikke, kelle geograafiline haare aimus juba ilmunud reisikirjade pealkirjades: „Island 1958“ (1959), „Sügis Rootsi kuningriigis“ (1960), „Kauge maa – Brasiilia“ (1963), „Euroopa ristteedel“ (koos abikaasa Aimee Beekmaniga, 1965), „Vahemaandumised: Kanadas, Soomes, Armeenias, Tadžikistanis ja Norras“ (1972), „Mehhiko – Päikesekivi maa“ (1975), „Maakera kuklapoolel“ (1977).

Oli väga viljakas ja mitmekülgne tõlkija. Eesti lugejad teavadki Vladimir Beekmani tänapäeval eeskätt Astrid Lindgreni ja Tove Janssoni teoste tõlkijana.

A. K.

Raamatud eesti keeles

Romaanid
Transiitreisija. Tallinn: Eesti Raamat, 1967, 207 lk.
Öölendurid. Tallinn: Eesti Raamat, 1975, 120 lk.
Ja sada surma. Tallinn: Eesti Raamat, 1978, 416 lk.
Eesli aasta. Tallinn: Eesti Raamat, 1979, 255 lk.
Koridor. Romaan kirjades. Tallinn: Eesti Raamat, 1982, 295 lk.
Narva kosk. Tallinn: Eesti Raamat, 1986, 207 lk.

Luule
Laul noorusest. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1952, 104 lk.
Tee ellu. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1955, 99 lk.
Tuul kanarbikus. Luuletusi 1956-1957. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1958, 55 lk.
Linnutee. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1960, 61 lk.
Ida-Euroopa valgus. Poeem. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1963, 64 lk.
Sinine tulp. Luuletused, poeem. Tallinn: Eesti Raamat, 1965, 128 lk.
Olematu puu. Luuletusi 1965-1968. Tallinn: Eesti Raamat, 1969, 87 lk.
Rüsinatund. Luuletusi 1969-1970. Tallinn: Eesti Raamat, 1971, 80 lk.
Pühvliluht. Valitud luuletused ja poeemid. Tallinn: Eesti Raamat, 1974, 290 lk.
Lõpp ja algus. Tallinn: Eesti Raamat, 1989, 59 lk.
Tasakaaluhetk. Luulevalimik. Koostanud Vladimir Beekman ja Aimée Beekman. Tallinn: Tänapäev, 2010, 103 lk.

Lastelood
Rahutu teekond. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1956, 83 lk.
Karmil kevadel. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1957, 168 lk.
Aatomik. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1959, 24 lk. [Järgnevad trükid: 1974, 1988, 2010.]
Kurbade kivide linn. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1959, 316 lk. [2. trükk 1966.]
Autode kohus. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1961, 35 lk.
Kõnelev kaaslane. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1961, 56 lk.
Pea püsti, poisid!. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1961, 192 lk.
Aatomik ja küberneetiline karu. Tallinn: Eesti Raamat, 1968, 40 lk. [Järgnevad trükid: 1974, 1988, 2010.]
Raua-Roobert. Tallinn: Eesti Raamat, 1972, 120 lk.
Aatomik. [Multifilmi stsenaarium.] Illustreerinud Heino Sampu. Tallinn: Perioodika, 1980, 20 lk.
Kodutute kodu. Tallinn: Eesti Raamat, 1985, 303 lk.

Reisikirjad
Island 1958. Reisimärkmeid. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1959, 72 lk.
Sügis Rootsi kuningriigis. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1960, 97 lk.
Kauge maa – Brasiilia. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1963, 131 lk.
Vladimir Beekman, Aimée Beekman, Euroopa ristteedel. Reisimärkmeid Austriast ja Hollandist. Tallinn: Eesti Raamat, 1965, 200 lk.
Vahemaandumised. Kanadas, Soomes, Armeenias, Tadžikistanis ja Norras: 1967-1971. Tallinn: Eesti Raamat, 1972, 157 lk.
Maakera kuklapoolel. Tallinn: Eesti Raamat, 1977, 332 lk.
Mehhiko – Päikesekivi maa. Tallinn: Eesti Raamat, 1975, 144 lk.

Mälestused
Alles see oli…. Tallinn: Tänapäev, 2008, 207 lk.