Aimée Beekman

Aimée Beekman (aastani 1953 Aimée Malla, s. 20. IV 1933) on prosaist.

Beekman sündis Tallinnas, lõpetas Tallinna 4. keskkooli ja Moskva Üleliidulise Riikliku Kinematograafiainstituudi filmioperaatorina. Aastatel 1956-1960 töötas operaatorina Tallinnfilmis, seejärel keskendus ilukirjandusele. Debüteeris 1959. aastal lühiproosaga ajakirjanduses. Oli üks enim reisinud Nõukogude Eesti kirjanikke, kelle loometee algusse jääb Itaalia-reisikiri „Plastmassist südamega Madonna“ (1963), mis esindab nõukogulikku reisikirja. Eesti NSV teeneline kirjanik 1978. Aimée Beekman oli abielus kirjaniku ja tõlkija Vladimir Beekmaniga (1929-2009).

Beekmani loomingu võib jagada kaheks: eeskätt loometee algusse jäävad psühholoogilis-realistlikud romaanid ning alates 1970. aastatest tooniandvad mudel- või hoiatusromaanidena käsitletavad teosed. Esimest suunda esindavad näiteks romaanid „Väikesed inimesed“ (1964), „Kaevupeegel“ (1966) ja „Vanad lapsed“ (1972), mis ühenduvad „Mirjami triloogiaks“ (1976, ENSV riiklik preemia) ühise tegevuspaiga ja osalt ühiste tegelastega. Autori lapsepõlve ja sõja-aastate kogemused leiavad kujutamist romaanides „Väikesed inimesed“ ja „Vanad lapsed“, kus lapstegelase Mirjami silme läbi avaneb 1930. aastate Tallinna agulimiljöö, väikekodanlik maailm ning sõja-aastad. Romaanis „Kaevupeegel“ esineb Mirjam episooditi, peategelane on Eestisse tagasi tulnud revolutsionäär, olevikuline tegevustik leiab aset 1940. aastate alguses. Filmimaailma heidab sissevaate „Valgete vareste parv“ (1967), milles autor on samuti saanud ainest isiklikest kogemustest.

Triloogia moodustavad ka ühte sugupuusse kuuluvate ühiste tegelastega „Kuradilill“ (1977, E. Vilde nimelise kolhoosi kirjandusauhind), „Sugupuu“ (1977) ja „Tihnik“ (1980), kus põlvkondade pildistuses käsitletakse ka põliskodu problemaatikat, Vaseküla lugudesse ja pärimusse süüvimine loob müütilis-maagilise õhustiku.

Komplitseerituma struktuuriga paistab silma romaan „Kartulikuljused“ (1968), milles groteskses võtmes vaadeldakse 1944. aasta sündmusi Eesti rannakülas, kus otsitakse üle mere põgenemisvõimalusi. Groteskist saab üks Beekmanile iseloomulikke tunnuseid, mille kõrval järjest kesksemale kohale tõuseb tegelikkuse kummastamine mudelsituatsioonides. Romaan „Väntorel“ (1970, Smuuli kirjanduspreemia) esindabki Beekmani kui hoiatusromaanide autorit, esitades läbi kõverpeegli kaasaja linnaelu, kus kesksel kohal on asjadekultus ja üha enam võimust võttev bürokratiseerumine. Sama probleemistik on vaatluse all ka romaanis „Viinakuu“ (1975, ENSV riiklik preemia). Antiutoopiana on käsitletud romaani „Vabajooks“ (1982), kus vastastuvad tehniline areng ja inimene.

Kõige tuntum ja enimkäsitletud ning kõneainet pakkunud on hoiatus- või mudelromaanina määratletav „Valikuvõimalus“ (1978), mis vaeb naise emantsipatsiooni. Peategelane on pealinnast alevisse kolinud haritud ja iseseisev, kolmekümnendale eluaastale lähenev Regina, kes parema puudusel abiellub kohaliku kuldsete kätega joodikuga, ent soetab lapsed hoolikalt valitud ja tervise seisukohast kontrollitud meestega. Romaani põhjal on valminud mängufilm „Regina“ (1989, režissöör Kaljo Kiisk).

Viimastes romaanides („Proovielu“ (2008) ja „Ulavere“ (2009)) kaardistab autor tänapäeva ühiskonda ja inimsuhteid.

A. K.

Raamatud eesti keeles

Romaanid
Väikesed inimesed. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1964, 192 lk. [2. trükk: 1976.]
Kaevupeegel. Tallinn: Eesti Raamat, 1966, 252 lk. [2. trükk: 1976.]
Valgete vareste parv. Tallinn: Eesti Raamat, 1967, 272 lk. [2. trükk: 1983.]
Kartulikuljused. Tallinn: Eesti Raamat, 1968, 296 lk. [2. trükk: 1983.]
Väntorel. Tallinn: Eesti Raamat, 1970, 200 lk. [2. trükk: 1983.]
Keeluala. Tallinn: Eesti Raamat, 1971, 247 lk.
Vanad lapsed. Tallinn: Eesti Raamat, 1972, 200 lk. [2. trükk: 1976.]
Kuradilill. Tallinn: Eesti Raamat, 1973, 223 lk [2. trükk: 1984.]
Viinakuu. Tallinn: Eesti Raamat, 1975, 183 lk. [2. trükk: 1983.]
Sugupuu. Tallinn: Eesti Raamat, 1977, 340 lk.
Valikuvõimalus. Tallinn: Eesti Raamat, 1978, 207 lk. [Järgnevad tükid: 1983, 2010, 2016.]
Tihnik. Tallinn: Eesti Raamat, 1980, 308 lk.
Vabajooks. Tallinn: Eesti Raamat, 1982, 223 lk.
Loobumisvõimalus. Tallinn: Eesti Raamat, 1985, 144 lk.
Peavari. Tallinn: Eesti Raamat, 1989, 332 lk.
Hundimurdja. Tallinn: Eesti Raamat, 1994, 100 lk.
Proovielu. Tallinn: Varrak, 2008, 199 lk.
Ulavere. Tallinn: Tänapäev, 2009, 198 lk.

Lastekirjandus
Sõnni Siim. Tallinn: Eesti Raamat, 1970, 92 lk. [2. trükk: 1987.]
Kurb hobune. Tallinn: Eesti Raamat, 1975, 17 lk. [2. trükk: 2008.]
Tondinahad. Tallinn: Eesti Raamat, 1977, 144 lk. [Järgnevad trükid: 1983, 2023.]
Päästekoer Walter. Tallinn: Tea Kirjastus, 2009, 36 lk.
Unenägude lõvi. Tallinn: Tea Kirjastus, 2010, 39 lk.
Metsasigudik ja printsessi koer. Tallinn: Tea Kirjastus, 2011, 36 lk.
Harakate talvepralle. Tallinn: Tea Kirjastus, 2012, 52 lk.

Reisikirjad
Plastmassist südamega madonna. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1963, 64 lk.
Vladimir Beekman, Aimée Beekman, Euroopa ristteedel. Tallinn: Eesti Raamat, 1965 200 lk.

Valitud teosed
Mirjami triloogia. Tallinn: Eesti Raamat, 1976, 512 lk. [Sisu: ‘Väikesed inimesed’, ‘Kaevupeegel’, ‘Vanad lapsed’.]
Valitud romaanid I. Kartulikuljused. Valgete vareste parv. Tallinn: Eesti Raamat, 1983, 464 lk.
Valitud romaanid II. Väntorel. Viinakuu. Valikuvõimalus. Tallinn: Eesti Raamat, 1983, 495 lk.
Valitud romaanid III. Kuradilill. Sugupuu. Tihnik. Tallinn: Eesti Raamat, 1984, 702 lk.