Bernard Kangro
Bernard Kangro (born Bernhard Kangro, 18./5. IX 1910 – 25. III 1994) was one of the most important Estonian expatriate writers – a poet, novelist and organizer of literary life.
He was born at a farm in Urvaste parish, Võru county. From 1919-1924, he studied at Kiltre and Antsla primary schools and from 1924-1929 at Valga Gymnasium for Boys in the humanities department. From 1931-1932, he continued his studies at Military School in Tallinn and from 1929-1937, he majored in literature, Estonian, philosophy and folklore at the University of Tartu. In 1938, he defended his master’s thesis The History of the Estonian Sonnet. The same year, he began his PhD thesis titled The History of the Estonian Novel that was left unfinished. Before the war, he worked as a critic for the magazines Looming and Eesti Kirjandus. From 1941-1943, he worked at the department of literature at the University of Tartu and from 1934-1944, as a dramaturge for Vanemuine theater. In 1944, he fled to Sweden through Finland. From 1950, he lived in Lund where he founded the culture magazine Tulimuld and the publishing house Eesti Kirjanike Kooperatiiv. Kangro managed them both until they were closed down in 1993 and 1994 respectively. Eesti Kirjanike Kooperatiiv became the largest and most successful publishing house for Estonian expatriates that published 400 books in 40 years. Kangro passed away in Lund. He was elected honorary doctor at the University of Tartu (1990) and an honorary member of the Estonian Writers’ Union and the Estonian Literary Society. He was awarded the Henrik Visnapuu Literature Prize four times and the extraordinary lifetime achievement award by the Estonian Cultural Foundation in the US (1985).
Kangro’s first poems were published in the magazine Kevadik in 1929 and his first poem collection Sonetid (‘Sonnets’, 1935), which focused on detail rich nature poetry, was published by Kangro’s own publishing company Kammissepad. In his subsequent collections, in addition to a fascination with the South Estonian nature and farm life, the mystical and Finno-Ugric folklore motifs can be found as well. Kangro’s poetry moves on the borders of the real, the imaginary and the phantasmal. He wrote the bulk of his collection Põlenud puu (‘The Burned Tree’, 1944) in a few weeks while waiting for his escape boat in Valkla on the North Estonian coast. The Burned Tree was published in 1945, it was the first Estonian book of literature ever to appear in Sweden. Kangro published 17 poetry collections and several selections. By having written approximately 2,500 poems, he is one of the most prolific Estonian poets. He was also a member of a group of poets called Arbujad, which was formed around the student society Veljesto and became one of the most influential Estonian poet groupings. The name Arbujad was proposed by Kangro.
Kangro was prolific also as a prose writer and published 17 novels, in addition to one collection of short prose. Much like his poetry, Kangro’s prose focuses on the uncertainty of reality and its indistinguishability from the illusory. His first novels Igatsetud maa (‘The Coveted Land’, 1949) and Kuma taevarannal (‘The Glow on the Heaven’s Shore’, 1950) depict the birth and development of the idea of Estonian independence at the turn of the 20th century in a panoramic realist way. Stylistically, his third novel Peipsi (‘Peipus, 1954) already borders realism and symbolism. The novel is set in 1939 and focuses on the danger posed by Russia. The novel Taeva võtmed (‘Keys to Heaven’, 1956) is a sequel to the novel by A. H. Tammsaare ‘Põrgupõhja uus Vanapagan’ (‘The Misadventures of the New Satan’) which features Satans’s daughter Riia. His fifth novel Sinine värav (‘The Blue Gate’, 1957) may be considered an introduction to Kangro’s later, central prose works, as it resembles them in style and uses the same motifs.
Kangro’s so-called Tartu novels make up a dual trilogy: the first are Jäälätted (‘Ice Springs’, 1958), Emajõgi (1961) and Tartu (1962); and the second Kivisild (‘Stone Bridge’, 1963), Must raamat (‘Black Book’, 1965) and Keeristuli (‘Whirl Fire’, 1969). The reception of the Tartu cycle novels was at first controversial but in later decades, it is in fact these works, especially Jäälätted and Emajõgi, that have been most praised by readers and critics alike, both in exile and at home (especially after Jäälätted was published in Estonia in 1990). The Kangro Tartu novels start by depicting the life of young humanities students in Tartu in the 1930s and their later fortune. However, the plot does not take place in a realistic, chronologically coherent spacetime but rather in an unreal environment, akin to Hingede öö (‘Night of Souls’) by Karl Ristikivi, where different times and places form a large labyrinthic, mosaic whole. Mystifications and games with literary genres dominate the first trilogy of the cycle, the second focuses more on inevitable historic events and thereby is more realistic. While writing the novel Emajõgi, Kangro also wrote a novel about writing it that was called Üks sündmusteta suvi: Romaan ühe romaani sünnist ehk ülestähendusi tõelisuse ja kujutluse piirimailt (‘An Uneventful Summer: A Novel on the Birth of a Novel, or Notes from the Borderlands of the Real and Imaginary’) and was published posthumously in 1998.
The Joonatan trilogy that followed the Tartu cycle – Joonatan, kadunud veli (‘Joonatan, The Lost Brother’, 1971), Öö astmes x (‘Night to the Power of x’, 1973) and Puu saarel on alles (‘The Tree Still Stands on the Island’, 1973) – continues using the same motifs from the Tartu cycle by observing an expatriate’s visit to their hometown over the course of two days and a nightmarish night. The trilogy was inspired by a dream and its second and third parts were written in 17 days. Kangro’s last novels Kuus päeva (‘Six Days’, 1980) and Seitsmes päev (‘The Seventh Day’, 1984) form the so-called historical Lund dilogy that depicts the life of Andreas Sunesen, the archbishop of Lund, including his war campaign to the Estonian coast in 1219.
Kangro wrote plays as well, five of which can be found in the collection Merre vajunud saar (‘The Sunken Island’, 1968). He also wrote memoirs, essays and researched writers, which included two books on Arbujad, and compiled bibliographies on expatriate literature.
S. V. (Translated by A. S.)
Books in Estonian
Poems
Sonetid. 1934-1935. Tartu: Kammissepad, 1935, 63 lk.
Vanad majad. Luuletusi 1936-37. Tartu: Eesti Kirjanikkude Liit, 1937, 71 lk.
Reheahi. Tartu: Eesti Kirjanikkude Liit, 1939, 79 lk.
Põlenud puu. Neljas kogu luuletusi. Karlstad: 1945, 80 lk.
Pühapäev. Viies kogu luuletusi. Karlstad: 1946, 79 lk.
Seitsmes öö. Lund: 1947, 79 lk.
Tulease. Seitsmes kogu luuletusi. Lund: 1949, 79 lk.
Veebruar. Kaheksas kogu luuletusi. Lund: 1951, 80 lk.
Eikellegi maa. Üheksas kogu luuletusi. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1952, 79 lk.
Suvihari. Kümnes kogu luuletusi. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1955, 95 lk.
September. Üheteistkümnes kogu luuletusi. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1964, 95 lk.
Varjumaa. Kaheteistkümnes kogu luuletusi. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1966, 112 lk.
Puud kõnnivad kaugemale. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1969, 96 lk.
Allikad silla juures. Neljateistkümnes kogu luuletusi. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1972, 80 lk.
Merevalgus. Tuuletund. Viieteistkümnes kogu luuletusi. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1977, 96 lk.
Tuiskliiv. Talvereis. Kuueteistkümnes kogu luuletusi. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1985, 96 lk.
Hingetuisk. Jääminek. Seitsmeteistkümnes kogu luuletusi. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1988, 80 lk.
Poems (selected and collected)
Ajatu mälestus. Sada luuletust 1935-1946. Valinud ja eessõna kirjutanud Ivar Ivask. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1960, 174 lk.
Võõramaa õhtu. Koostanud ja eessõna: Jaan Kross. Tallinn: 1966, 64 lk. [Sari ‘Faktid ja kommentaarid. Ajalehe “Kodumaa” lisa’.]
Minu nägu. Luulekogumik 1934-1969. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1970, 556 lk.
Süda ei põle ära. Kaheksa lüürilist poeemi. Lund: Tulimuld, 1989, 119 lk. [Sisu: ‘Süda ei põle ära’, ‘Pikk teekond’, ‘Ulmasaarestik’, ‘Kihvakaania’, ‘Absurdne aeg’, ‘Eikuskimaa – metamaailm’, ‘Kattkivi eleegiad’, ‘Kojutulek Kihvakaaniast’.]
Kogutud luuletusi. 1. köide. Aastaist 1927-1989. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1990, 327 lk.
Kogutud luuletusi. 2. köide. Aastaist 1927-1989. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1991, 326 lk.
Kojukutsuv hääl. Valitud luulet 1927-1993. Koostanud ja järelsõna: Oskar Kruus. Tallinn: Eesti Raamat, 2000, 350 lk.
Sütevakk südames. Koostanud ja järelsõna: Karl Muru. Tallinn: Tänapäev, 2008, 149 lk.
Urmas Bereczki (koostaja), See sinine sirjendav kaugus: Bernard Kangro ridade vahel tuhlates: Kangro luulest inspireeritud raamat, joonistused, heliplaat ja film. Ungari-eesti tõlked: Reet Klettenberg, eesti-inglise tõlked: Laura Neill; illustratsioonid: Virge Jõekalda, kujundus: Loit Jõekalda. Tallinn: Lepalind, 2016, 226 pp, 1 CD, 1 DVD. [Includes 33 English translations of Bernard Kangro’s poems.]
Novels
Igatsetud maa. Vadstena: Orto, 1949, 326 lk. [2. trükk: 2017; e-raamat: 2017.]
Kuma taevarannal. Göteborg: Orto, 1950, 372 lk.
Peipsi. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1954, 324 lk.
Taeva võtmed. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1956, 303 lk.
Sinine värav. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1957, 304 lk.
Jäälätted. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1958, 336 lk. [Järgnevad trükid: 1990, 2009.]
Emajõgi. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1961, 320 lk. [2. trükk: 1991.]
Tartu. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1962, 341 lk. [2. trükk: 1996.]
Kivisild. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1963, 312 lk.
Must raamat. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1965, 319 lk.
Keeristuli. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1969, 272 lk.
Joonatan, kadunud veli. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1971, 255 lk.
Puu saarel on alles. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1973, 247 lk.
Öö astmes X. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1973, 272 lk.
Kuus päeva. Andreas Sunepoja päevaraamat ja pihtimused. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1980, 260 lk. [2. trükk: 2006.]
Seitsmes päev. Linus Asseri päevik. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1984, 215 lk. [2. trükk: 1991.]
Kipitai. Autobiograafiline romaan. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1992, 200 lk. [2. trükk: 1992.]
Üks sündmusteta suvi. Romaan ühe romaani sünnist ehk ülestähendusi tõelisuse ja kujutluste piirimailt. Tartu: EÜS Veljesto kirjastus, 1998, 143 lk.
Short stories
Sinised mesilased. Põimik lühieepikat. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1987, 215 lk. [Sisu: ‘Sinised mesilased’, ‘Trepid’, ‘Kärbes’, ‘Olen hobune’, ‘Kahevõitlus’, ‘Kuuled, lõoke laulab’, ‘Ülesõit’, ‘Tsirkus’, ‘Loomad’, ‘Livet är en gåva’, ‘Solveig’, ‘Üks hilinemine’, ‘Skåne hertsog’, ‘Mis Sokrates Riia linnast arvab’, ‘Kummitused’, ‘Kadunud poja lugu’, ‘Teekonna lõpp’, ‘Samuel Tuhk’, ‘Võõras’, ‘Kurat’, ‘Mirjami monoloog’, ‘Philemon ja Baucis’, ‘Jaaniõhtu, 1933’.]
Plays
Merre vajunud saar. Viis näidendit. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1968, 159 lk. [Sisu: ‘Hunt’, ‘Üle jõe’, ‘Eelpost’, ‘Linnuaiad’, ‘Merre vajunud saar’.]
Kohtumine vanas majas. Draama kolmes pildis proloogi ja epiloogiga. Stockholm: 1979, 46 lk.
Non-fiction
Bernhard Kangro, Eesti soneti ajalugu. Aavec un résumé: Histoire du sonnet estonien. Tartu: 1938, 125 lk.
Eesti kirjandus siin- ja sealpool piiri. Bibliograafiline ülevaade eesti algupärase kirjanduse esmatrükkidest 1945-1964. Lund: Tulimuld, 1965, 23 lk.
Arvo Mägi, Karl Ristikivi, Bernard Kangro, Eesti kirjandus paguluses 1944-1972. With an english summary. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1973, 180 lk.
Eesti Rootsis. Ülevaade sõnas ja pildis. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1976, 287 lk.
Äitsmemehi ja pärlipüüdjaid. Esseed ja märkmed pagulaskirjanikest. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1978, 151 lk. [1. köide.]
Arbujad. Märkmeid, mälestusi, mõtisklusi. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1981, 312 lk. [1. köide.]
Arbujate kaasaeg. Märkmeid, mälestusi, mõtisklusi. 2. köide. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1983, 280 lk.
Häitsmemehi ja pärlipüüdjaid. Esseid ja märkmeid eesti kirjandusest. 2. köide. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1987, 180 lk.
Eesti kirjakuulutaja eksiilis. Biblio- ja biograafiline teatmik aastaist 1944-1986. Kirjanduse lugu andmetes, arvudes ja piltides. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1989, 231 lk.
See on Bernard Kangro ajalik elukäik ta enese poolt kokku pandud meeles pidamiseks ja õpetuseks ja nalja pärast. Toimetanud M. Kasterpalu. Tartu: Fr. R. Kreutzwaldi nim. Kirjandusmuuseum, 1992, 44 lk.
Härjanädalate aegu. Tsükkel autobiograafilisi esseid. Tallinn: Kuldvillak, 1994, 192 lk.
Correspondence
Bernard Kangro, Karl Ristikivi, Kirjad romaanist. 31 kirja aastaist 1966-1977. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1985, 79 lk.
Bernard Kangro, Gustav Suits, Kaasteelised. Bernard Kangro ja Gustav Suitsu kirjavahetus 1944-1955. Koostanud ja kommentaarid kirjutanud Eve Annuk. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 2001, 173 lk.
