Eesti mullad

Soomullad (profiil T-G või T)

Soomuldade (profiil T-G või T) suuremad esinemisalad on Lääne-Eesti madalik, Vahe-Eesti, Alutaguse, Emajõe suudmeala jt. piirkonnad. Väiksemate massiividena levivad üle kogu Eesti, võttes enda alla ühe neljandiku vabariigi territooriumist. Soomuldades on turba tüsedus üle 30 cm (foto 1). Madalsoomullad toituvad põhja- ja üleujutusveest ning nende turvas on keskmiselt või hästi lagunenud ja enamasti neutraalse reaktsiooniga.

Looduslikus seisus kasvavad siin hästi arenenud rohurindega lehtpuumetsad. Endised looduslikud rohumaad on võsastunud. Hästi kuivendatud madalsoomuldi kasutatakse eelkõige kultuurniitudena. Rabamullad toituvad sademeist ja turbasammal moodustab siin maapinnal tiheda katte. Puudest esineb enamasti ainult kidurat mändi. Turvas on mineraalainete vaene, tugevasti happelise reaktsiooniga ja halvasti lagunenud. Rabade tähtsus looduses seisneb veel selles, et nad on suurte mageveevarude säilitajad. Põllumajandusmaana kasutamiseks sobimatud mullad.
madalsoo
Foto 1. Madalsoomuld (turvas) (foto L. Reintam)
turvas turvas
Foto 1. Madalsooturvas