Mulla ehitus

Mullaprotsesside toimimise tulemusena jaguneb muld vertikaalläbilõikes üksteise peal lasuvateks erineva koosseisu ja värvusega kihtideks, mida nimetatakse mulla horisontideks. Neid tähistatakse ladina tähtedega. Eesti muldades on tähtsamad alljärgnevad:

• I Mullad, kus põhjavesi paikneb sügaval (automorfsed mullad)
• II Mullad, kus põhjavesi ulatub mulla alumistesse horisontidesse või maapinnale (poolhüdromorfsed ja hüdromorfsed mullad)

Mulla vertikaalses läbilõikes esinevad horisondid nende lasuvuse järjekorras, moodustades mulla profiili (näit. A-B-C või A-E-B-C). Horisontide arv on eri muldadel erinev, olenevalt mulla lahtekivimi koostisest ja mullaprotsessidest. Eestis on neid enamasti 2-5. Mulla üldine tüsedus, mida need horisondid haaravad (mullatüsend) ulatub mõnekümnest sentimeetrist kuni pooleteise meetrini, olles õhem Põhja-Eestis ja tüsedam Kesk- ja Lõuna-Eestis.