Eesti mullad

Leetunud (profiil A-E-B-C) ja leedemullad (profiil O-E-B-C)

Leetunud (profiil A-E-B-C) ja leedemullad (profiil O-E-B-C) levivad suuremate massiividena Kagu-Eestis, Lahemaa rahvuspargis ja väiksematel aladel üle kogu Eesti. Lähtekivimiks on liiv. Omavahel erinevad selle poolest, et leetunutel on profiilis huumushorisont, leedemuldadel see aga puudub. Huumus- ja toiteainetevaesed, väikese veehoiuvõime tõttu põuakartlikud ning enamasti tugevasti happelise reaktsiooniga mullad.

Looduslike alade taimkatte moodustavad männikud. Põllustatud on neist muldadest alla ühe kolmandiku. Madala viljakusega põllumullad, mis vajavad lupjamist.
leetjas
Foto 1. Leetjas liivsavimuld kollakashallil karbonaatsel moreenil, Hirla, Lääne-Virumaa (foto L. Reintam)
leede a leede b leede c
Foto 2. Leede-liivmuld (fotod a, b: L. Reintam; c – T. Pani)