Mulla koostis ja omadused

 

Muld koosneb peamiselt tahkest ainest. Selles eristatakse omakorda lahtekivimist pärinevat mineraalset ning taimede loodud orgaanilist (kõdunevad taimejäänused, huumus) osa. Enamuse mulla tahkest ainest moodustab mineraalosa, mis sisaldab vähem või rohkem kõiki taimedele vajalikke mineraalseid toiteelemente. Mulla orgaanilise aine, eelkõige huumuse osatähtsus on tunduvalt väiksem, Eesti põllumuldades ainult 2-5%. Mullas leidub alati ka teatav kogus vett ja õhku.

Mulla mineraalosa koosneb väga erineva suurusega osakestest, mis on jaotatud gruppidesse:

 

Mullaosakeste nimetus		Osakeste läbimõõt, mm
mulla kores	kivid kruus	üle 10 2-10
mulla peenes	füüsikaline liiv füüsikaline savi	0,02-2 alla 0,02

Mullaosakeste jaotuses suuruse järgi moodustavad jämedamad osakesed läbimõõduga üle 2 mm mulla korese, mis jaguneb kivideks läbimõõduga üle 10 mm ja kruusaks 2-10 mm. Väiksemad osakesed – mulla peenes – ühendab füüsikalise liiva 0,02-2 mm ja füüsikalise savi alla 0,02 mm. Mulla lõimise all mõistetakse liiva ja saviosakeste protsentuaalset esinemist mullas (joonis 1).

Savi sisalduse järgi jaotatakse mullad lõimise rühmadeks (joonis 1):

• liivmullad alla 10%
• saviliivmullad 10-20%
• liivsavimullad 20-50%
• savimullad üle 50%

Joonis 1. Eesti muldade lõimis

Mulla lubjasisaldust või happesust näitab mulla reaktsioon, mida tähistatakse pH-ga. Selle järgi jagunevad mullad

• happelisteks (pH alla 6)
• neutraalseteks (pH 6-7)
• aluselisteks (pH üle 7)

Enamikule põllumajanduskultuuridele sobivad kõige paremini neutraalsed mullad. Tugevasti happelise reaktsiooniga mullad vajavad põlluna kasutamisel lupjamist.

Mullaosakeste suurusest olenevad mulla veeolud ja õhuga varustatus. Neid iseloomustavad mulla veeläbilaskvus, veemahutavus ja õhumahutavus. Veemahutavustest on kõige olulisem taimede poolt omastatava vee kinnipidamise võime ehk mulla aktiivveemahutavus. Mullaosakesed võivad küllaldasel saviosakeste olemasolul omavahel liituda ja moodustada mulla sõmeraid, mille vahele jäävad suuremad vaheruumid, mis soodustavad mulla veeläbilaskvust ning õhumahutavust ja võimaldavad sõmerate sees säilitada vett. Sellist sõmeraterikast mulda nimetatakse struktuurseks mullaks. Struktuuri tekkeks on peale saviosakeste olemasolu vajalik veel neutraalne või aluseline reaktsioon. Kõige paremate veeomadustega ja õhustatusega on mullad, kus esineb kive, kruusa, liiva ning savi. Selliste muldade lahtekivimiks on enamasti liivsavimoreen.

Oluline on ka mullas olevate taimede poolt omastatavate toitainete hulk. Viimast peegeldab kergestiomastatava fosfori, kaaliumi ja lämmastiku sisaldus.