Mulla talitlus (tegevus) looduses

Mulla tähtsaimaks talitluseks, selle kogu maismaad haaravaks globaalseks funktsiooniks, on taimede varustamine nende kasvuks ja arenguks vajalike mineraalsete, st maakoore kivimeist pärinevate toiteelementide ja atmosfäärist tuleva veega. Mineraalsed toiteelemendid nn biogeensed elemendid vabanevad kivimitest geoloogiliste ja mullaprotsesside kaastegevusel nende murenemise käigus. Siia kuuluvad fosfor, kaalium, kaltsium, magneesium ja mõned teised ning väga väikeses koguses tarbitavad mikroelemendid. Ka eri allikatest pärinev lämmastik saabub taimedesse enamuses mulla kaudu. Taimkate koos päikeselt tuleva kiirgusenergia ja atmosfäärist saadava süsihappegaasiga moodustab fotosünteesi käigus sellest orgaanilise aine, mis on aluseks kogu taime- ja loomariigile. Viimasele kas otseselt taime- ja kõigetoidulistele söögina või kaudselt loomatoidulistele eluallikana. Sellega kindlustab muld ühe tegurina elu püsimise Maal. Kokkuvõtlikult nimetatakse neid talitlusi mulla viljakuseks, mida saab lihtsamalt väljendada mulla võimes anda taimesaake või täpsemalt bioproduktsiooni.

Peale taimede ja loomade surma lagundatakse nendest mulda ladestuv orgaaniline aine mikroorganismide poolt kas mineraalaineteks või moodustub lagundumise käigus uusi püsivamaid ühendeid, mida nimetatakse mulla huumusaineteks. Tekib pidev toiteelementide ringe taimede ja mulla vahel, kus täielikult mineraliseeruvad ained kasutatakse kohe uuesti ära taimede poolt, huumusained aga moodustavad pikemaaegse aeglaselt vabaneva toitainete varu. Huumusesisaldus on põhiline mullaviljakuse tunnus ja selle hindamise alus.