Muld ja inimene

Milles seisneb mulla tähtsus inimesele?

– Muld, olles maapinna pealmiseks kihiks on enamikul maismaast inimtegevuse materiaalseks aluseks, millel inimene liigub, töötab, ühesõnaga elab. Siit peab muidugi välja arvama alad, kus inimene on mulla hävitanud.

– Edasi on muld inimesele väga oluline kui põllu- ja metsamajanduse üks põhiline tootmisvahend. Ilma viimaseta on võimatu inimesele ja põllumajanduslikule loomakasvatusele vajalike taimekasvatussaaduste ning tööstusele puitmaterjali saamine. Selle juures on muld ühtlasi inimtöö objektiks, mille tulemusena kõrgema saagi saamiseks muudetakse selle omadusi kultuuridele paremate kasvutingimuste loomise suunas. Siia kuuluvad muldade väetamine, kuivendamine, lupjamine jt. tööd.

– Muld võib otseselt mõjutada inimese tervislikku seisundit. Kui mullas on mõningate ainete puudus leiab see peegeldust läbi taimse toidu inimeste ja loomade arengus ja kasvus. Näiteks kaltsiumi vähesus või puudumine põhjustab luustiku ebanormaalset arengut (rahhiiti), joodi puudus struumat, arseeni üleküllus kutsub esile mürgituse jne.

– Eriti minevikus, aga vähemal määral ka kaasajal on muld inimkonna prügikastiks, aidates mineraliseeruda mitmesugustel maapinnale kogunevatel orgaanilisi aineid sisaldavatel olmejäätmetel ja hävitades haigusttekitavaid mikroorganisme. Viimaste hulgas leidub aga ka selliseid, mis mulla kaudu just levivad (teetanus) või säilivad siin mitukümmend aastat elujõulistena (siberi katk).

– Kõige eeltoodu kõrval on inimene oma tegevusega muldade omadusi ja kogu muldkatet suurtel aladel kahjulikus suunas mõjutanud. Põllumajanduses väljendub see mulla erosioonile – ärauhtumisele kaasaaitamises, mulla väljakurnamises või üleväetamises, taimekaitsevahenditega keemilises saastamises jne. Maavarade, eelkõige põlevkivi, karjääriviisilisel kaevandamisel ja ehitustegevuses toimub suurtel aladel mulla täielik hävitamine ning maapinna katmine kruusa, liiva, asfaldi, betooni või teiste materjalidega või hoopis hoonestamine. Tööstus põhjustab ulatuslikku keemilist saastamist mitmesuguste ainetega. Toodud näited ei haara aga kaugeltki veel kogu inimese negatiivset mõju mullale.