3.3 Ideede arendamine
3.3. IDEEDE ARENDAMINE
Ideede edasiarenduseks ja sündmuse detailsemaks planeerimiseks tuleks koostada õpilasgruppides sündmuste kavad ning jaotada meeskonnas rollid erinevate tööülesannete täitmiseks. Selleks võiksid grupid läbi mõelda järgmised aspektid:
|
Sündmuse nimi ja lühikirjeldus |
Suuna õpilasi mõtlema sündmuse nimele, mis oleks eristuv ning tähelepanu köitev.
Palu meeskonnal arendada edasi esialgset ideed ning kirjeldada lühidalt, mida, kellele, kus ja kuidas soovitakse ellu viia?
Köitvat lühikirjeldust saab meeskond kasutada ka info levitamisel ning sündmuse turundamisel.
|
|
Sihtrühm |
Suuna õpilasi mõtlema, kes on täpsem sihtrühm, kes võiks olla huvitatud sündmusel osalemisest?
Täpne määratlus võimaldab õpilastel sündmuse turundamisel suunata turundustegevusi ja informatsiooni õigele inimgrupile. |
|
Eesmärgid
|
Suuna õpilasi mõtlema, mida soovitakse sündmuse elluviimisega saavutada? Millised on kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed näitajad, kuidas mõõta sündmuse kordaminekut?
Eesmärkide seadmisel tutvusta õpilastele SMART mudeli põhimõtteid ning palu lähtuda mudelist eesmärkide sõnastamisel. (Lisainfoks: https://www.teeviit.ee/kuidas-pustitada-tarku-eesmarke/) Suuna õpilasi mõtlema näiteks järgnevatele aspektidele: Kui suur on korda läinud sündmuse korral osalejate arv? Mis kasu loob sündmus osalejatele või milline muutus on toimunud peale sündmuse korraldamist? Kui suur on soovitud sündmuse tulu? |
|
Meeskond
|
Meeskonnatöö planeerimiseks suuna õpilasgruppi mõtlema, milliseid oskuseid ja teadmisi vajab meeskond sündmuse elluviimiseks? Kas need teadmised on meeskonnas olemas? Kui suur on sobiv tiim ning milliseid rolle võiksid erinevad meeskonnaliikmed täita? |
|
Huvigrupid ja koostööpartnerid |
Suuna õpilasi mõtlema, kes võiksid olla sündmuse kavandamisel huvitatud koostööst – keda sündmuse elluviimine veel võiks kõnetada – milliseid organisatsioone, asutusi, inimesi?
Näiteks tasub mõelda, kas on koostööst huvitatud ettevõtteid või organisatsioone, kes võiks panustada sündmuse elluviimisse nt annetuste, meenetega, oskusteabega või olla abiks elluviimisel, nt ruumi rentimisel või turundamisel? |
|
Eelarve ja finantseerimine |
Suuna õpilasi mõtlema, kas ja kui suuri rahalisi vahendeid on vaja sündmuse elluviimisel? Mille peale raha kulub ning kui suures mahus? Kuidas sündmust finantseeritakse? Kas on võimalik kasutada toetajate abi – mis on nende huvi ja kes nad võiksid olla? |
|
Miks on sündmuse elluviimine oluline? |
Meeskonna motivatsiooni hoidmiseks suuna õpilasi mõtlema, milline on sündmuse korraldamisel nende individuaalne ja meeskondlik kasu? |
Eelpool toodud aspektide alusel võiksid õpilasgrupid koostada detailsemad sündmuse kavad, mis on abiks sündmuste planeerimisel ja elluviimisel. Lähtuvalt sündmuste iseloomust ja sihtgrupist, tasub mõelda, kas koolis või väljaspool kooli (nt maakondlikus arenduskeskuses) on valdkondliku kogemusega inimesi, kes oleks valmis olema mentoriks õpilasgrupile sündmuse kavandamisel ja elluviimisel. Mõnda planeeritavat sündmust saab võib-olla ühendada kooli traditsiooniliste üritustega ning kaasata õpilased ürituste korraldamisega seotud koolitöötajate või õpilaste meeskonda. Siiski parema tulemuse annab lähenemine, kus õpilased on ise sündmuse idee genereerimisel kaasatud, mis üldjuhul tagab suurema motivatsiooni ja huvi idee teostamisel.
Sündmuste kavasid võiksid õpilased jagada ka omavahel tunnis, neid üksteisele esitledes – nii on võimalik kaasõpilastest meeskondadel ammutada teistelt ideid ja inspiratsiooni. Õpilasgruppidele võiks idee teostamisel olla abiks personaalne mentor. Kui õpilasgruppe klassis on palju, võiks õpetaja selleks kaasata teisi õpetajaid, koolitöötajaid või kooliväliseid kontakte.
