3.2 Kuidas planeerida sündmust?

3.2. KUIDAS PLANEERIDA SÜNDMUST?

Hea oleks kommunikeerida kursuse/õppeaine eesmärk ja lähenemine võimalikult varakult, et õpilased saaksid mõelda, millist sündmust nad ellu viia sooviksid ning kellega koos meeskonnas olla. Hea on esimestes tundides võtta aega koos grupiga ideede genereerimiseks, kuna osadel õpilastel võib olla keeruline iseseisvalt sobivat ideed leida.

Ideede genereerimiseks võib kasutada näiteks ajurünnaku harjutust. Selleks on mitmeid võimalusi, kuid toon ühe näite, kuidas ajurünnakut klassis läbi viia. Näiteks võib paluda esmalt individuaalselt vastata piiratud aja jooksul (nt 3-4 minutit) allpool toodud küsimustele, pannes kirja nii palju erinevaid mõtteid kui pähe tuleb. Enne järgmise küsimuse juurde liikumist palu õpilasel valida välja kõige olulisem / enim kõnetav vastus küsimusele, millega järgmise küsimuse juures edasi liikuda.

  1. Kes on sihtrühm, kellele ma sündmust korraldada soovin?
  2. Millised on need kohad, kus sihtrühm enim aega veedab?
  3. Millised on tegevused, mida sihtrühm seal teeb?
  4. Millised on probleemid / kitsaskohad nende tegevuste juures, mida saaksid lahendada?
  5. Kuidas saaksid Sina ühe sündmusega neid probleeme lahendada?

Näiteks võib ajurünnaku tulemusena kooruda välja esmane idee luua kasu lastele, kes peavad veetma palju aega haiglas, kus puuduvad meelelahutuslikud tegevused peale televiisori vaatamise / mängutoas mängimise, mis jäävad üksluiseks ega paku piisavalt positiivset emotsiooni. Lahenduseks võib meeskond pakkuda meelelahutusliku päeva korraldamise haiglas, et tuua rõõmu seal viibivatele lastele – nt ühistegevused / meisterdamine, esinejate kaasamine. (päriselus õpilaste poolt genereeritud ja realiseeritud idee)

Võib ka juhtuda, et harjutusest ei kooru välja konkreetset ideed või toimivat lahendust, mida edasi sobivaks sündmuseks arendada, siis saab õpilane liikuda tagasi ajurünnaku eelnevate küsimuste juurde ning valida uus sihtrühm / koht / tegevus, millega uuesti harjutus läbi teha.


motlemiseks Iseseisvaks mõtlemiseks:

Proovi ise läbi teha ajurünnaku harjutus – kas Sinul koorub välja idee, millega edasi liikuda?


Kui õpilased on individuaalselt leidnud esialgse idee, tuleks liikuda edasi grupis ning paluda ühiselt jagada oma ideid ning anda üksteisele tagasisidet idee edasiarenduseks. Seejärel võiks grupp ühiselt otsustada, millise ideega meeskonnas edasi minna.

Edasistes tundides saab idee olemasolul tegeleda edasi ideede vormimisega ning sündmuse detailsema planeerimisega. Planeerimisetapis on hea analüüsida õpilastega koos ka koolis, regioonis või riiklikul tasemel toimunud sündmuseid, mis on õpilastele tuttavad ning leida nii toimunud ürituste kitsaskohad kui ka õnnestumised. Sündmuste analüüs võib anda õppijale inspiratsiooni, aitab ideid arendada ning paneb mõtlema erinevatele nüanssidele, mis on sündmuse õnnestumisel eriti olulised.


motlemiseks Iseseisvaks mõtlemiseks:

Millised suunavad küsimused võiks anda õpilasele toimunud sündmuste analüüsimisel?


Milliseid sündmuseid analüüsida? Lähtuda võiks õpilaste huvidest, nende planeeritava sündmuse sihtrühmast või tuua näiteid suurematest sündmustest. Juhtumiteks võib valida avalikult kättesaadava infoga sündmused, näiteks Singapuri investeerimiskonverentsi korraldamine:  https://arileht.delfi.ee/artikkel/80887867/eestlaste-uleshaibitud-investeerimiskonverents-kukkus-kolinal-kahjumisse-algselt-loodetud-10-000-kulalise-asemel-tuli-kohale-tuhatkond-inimest

joonis4