4.1. KUIDAS RAKENDADA PRAKTIKAT KOOLIS?

Praktika rakendamiseks õppetöös on mitmeid võimalusi – näiteks võib seda pakkuda valikainena. Eeldusel, et aine maht on 35 akadeemilist tundi, võiks õpilane ettevõttes või organisatsioonis praktikal viibida neist 32 akadeemilist tundi, s.o 24 astronoomilist tundi ehk näiteks 4 pikemat (6-tunnist) praktika päeva. Ülejäänud 3 akadeemilise tunni raames võiks kavandada õppetöös praktika eesmärkide seadmise, praktikakogemuse analüüsimise ning praktika suulise kaitsmise, et jagada oma õpikogemust teiste õpilastega.

Korralduslikult on mõistlik leida sobivaimad variandid kursuse elluviimiseks arvestades kooli õppetöö eripära. Kui toimuvad valikainete nädalad, on võimalik praktikat sooritada organisatsioonis järjestikku pikemate päevadena. Võimalik on õpilasel ka mõne tunni kaupa käia praktikal tunni välistel aegadel või planeerida õppetöös sobiv aeg praktika sooritajatele.

Õppetöös praktikat kavandades tuleks läbi mõelda, mis on selle rakendamise eesmärk ja õpiväljund ehk leida, miks on oluline seda õppetöös rakendada. Eesmärgiks võib näiteks seada järgneva: praktika käigus täiendab õpilane teoreetilises õppetöös omandatud teadmisi ja arendab praktilisi oskusi töökeskkonnas, kujundab sotsiaalseid oskuseid ning teeb praktika tulemusel teadlikumaid karjäärivalikuid. Praktika eesmärgi seadmisse võib kaasata ka õpilase, et tagada individuaalse huvi ja eesmärgi arvestamine. Praktika eesmärgist ning õpilase konkreetsest huvist lähtuvalt (nt õpilane tahab praktika käigus saada ülevaate, milline on igapäevatöö turundusvaldkonnas ning veenduda, kas töö antud valdkonnas võiks talle sobida) tuleks õpilast suunata sobiva praktikakoha leidmisel. Selleks võib olla abi kooliväliste partnerite kaasamisel, nt võib kaasata maakondlikke arenduskeskuseid. Praktikakohti vabaühendustes vahendab kogukonnapraktika programm (lisainfo: https://heakodanik.ee/kogukonnapraktika/). Sobiva praktikakoha leidmisel tasuks organisatsiooni poolsele juhendajale kommunikeerida aegsasti praktika eesmärk ja ülesanded, et tagada praktika vastavus ootustele.

Selleks, et õpilane jõuaks praktika eesmärgi saavutamiseni, tuleks seada praktikaperioodile konkreetsed ülesanded, millest oleks teadlikud nii õpilane kui ka praktika juhendaja. Kui eesmärgiks on valdkonnaga ning ametikoha igapäevase tööga tutvumine, võivad praktika ülesanded sõltuvalt valdkonnast olla näiteks järgmised:

• Ettevõtte/organisatsiooni poolt osutavate teenuste / valmistavate toodetega, sh tootmisprotsessiga tutvumine,
• ettevõtte/organisatsiooni müügi- ja turundustegevuste korraldusega tutvumine,
• personalipoliitikaga tutvumine,
• finantsjuhtimise ja eelarvestamisega tutvumine,
• juhtimise ja organisatsiooni struktuuriga tutvumine,
• meeskonnatöö kogemuse omandamine,
• ametikoha ametijuhendiga tutvumine,
• ametikoha igapäevase tööga tutvumine ning tööülesannetes kaasa löömine.

Kui praktikat sooritavate õpilaste huvid kattuvad ning praktikaperioodile seatavad eesmärgid on sarnased, võib ettevõtetes või organisatsioonides töötavatele praktika juhendajatele korraldada lühikese koolitussessiooni, selgitamaks praktika sooritamise eesmärke, ülesandeid ning andmaks soovitusi praktikaperioodi õnnestumiseks.

Praktikakogemuse paremaks analüüsimiseks ning hindamiseks tuleks suunata õpilasi, töötades selleks välja sobivad töölehed/dokumendid – nt praktikakogemuse analüüs ning praktikapäevik.

Praktikapäevik võib olla ühest küljest dokument, mis võimaldab veenduda, et praktikale kavandatud ülesanded said sooritatud. Teisest küljest võimaldab õpilasel järjepidevalt märkida üles oma olulised tähelepanekud õpikogemuse analüüsimiseks. Näide, milline praktikapäevik võiks välja näha: 

Allalaetav vorm asub siin:  praktikapaeviku_naide.docx

Lisaks praktikapäeviku pidamisele võiks õpilane oma õpikogemust, selle eesmärgipärasust ja ülesannete täitmist õppeprotsessis ka sisulisemalt analüüsida. Selleks võiks õpetaja suunata õpilast koostama eneseanalüüsi. Abistamaks õpilast, võib välja töötada näiteks praktikaaruande või eneseanalüüsi vormi ning tuua õpilase jaoks välja suunavad aspektid, mis aitavad õpilast kogemuse analüüsimisel. Õppija praktikaaruanne / eneseanalüüs võiks näiteks sisaldada:

• ülevaade praktikakohast,
• praktikale seatud eesmärk ja ülesanded,
• hinnang praktika eesmärgi ja ülesannete täitmise kohta,
• hinnang praktika käigus saadud teadmistele ja kogemustele,
• praktika käigus kasutatud seadmete, tehnoloogiate, tarkvara kirjeldus,
• hinnang ettevõttele/organisatsiooni poolt pakutavatele võimalustele praktika sooritamisel,
• hinnang praktika juhendaja koostöövalmidusele ning toetusele õppeprotsessis,
• õpilase hinnang ja kommentaarid praktikajuhendaja poolsele hinnangule,
• ettepanekud praktikakohale töö- ja praktikakorralduse ning protsesside parendamise kohta.

Õpilast võib aidata oma õpikogemuse analüüsimisel kõrvaltvaataja hinnang – seetõttu võiks hindamisse kaasata ka ettevõtte/organisatsiooni poolse praktika juhendaja. Õpilane võiks oma eneseanalüüsis anda hinnangu ka juhendaja poolsele tagasisidele ja hinnangule. Selleks, et koguda praktika juhendajalt asjakohast hinnangut, oleks mõistlik välja töötada sobiv vorm tagasisideks. Lähtuvalt õppeaine hindamisprotsessist, tasuks läbi mõelda, kas vajatakse vaid kvalitatiivset hinnangut või hindelise hindamise korral oodatakse ka juhendajalt kvantitatiivset hinnangut. Juhendaja tagasiside küsimiseks võib kasutada või kohendada oma vajadustele vastavaks näiteks allpool toodud vormi:

Allalaetav vorm asub siin:  juhendaja_vorm.docx

*Kriteeriumid:

VH – väga hea     H – hea        R – rahuldav           P – puudulik

Võib paluda juhendajalt ka täiendavaid kommentaare ja hinnanguid, kui seda peetakse vajalikuks, näiteks anda hinnang oskuste ja teadmiste kohta, mida õpilane praktika käigus enim arendas ning soovitused / ettepanekud enda edasi arendamiseks.

Oma individuaalse õpikogemuse avamiseks võib näiteks koolis korraldada praktika suulise esitlemise, et jagada ühiselt kaasõpilastega oma kogemust.

 Iseseisvaks mõtlemiseks:

Milliseid ettevõtluspädevuse alapädevusi arendavad õpilased lühipraktikat sooritades?