3. Sündmuse korraldamine kui ettevõtluspädevust arendav projekt
3. SÜNDMUSE KORRALDAMINE KUI ETTEVÕTLUSPÄDEVUST ARENDAV PROJEKT
Ettevõtluspädevuse arendamiseks on mitmeid võimalusi. Antud kursuse raames vaatleme kahte praktilist lähenemist, mida ettevõtlusõppes rakendada. Esmalt keskendume sündmuse korraldamisele.
Sündmused, mida õpilasgruppidega korraldada, võivad olla väga eriilmelised ning eri mahuga – kooliüritused, avalikud suuremamahulised sündmused või koguni rahvusvaheliste õpitegevuste elluviimine. Sündmuse kavandamisel võib alustada nii öelda nullist ning genereerida ideid koos õpilastega, lähtudes nende enda huvidest. Võib ka rakendada teistsugust lähenemist ning ühendada ettevõtlusõppe raames korraldatavad sündmused kooli traditsiooniliste üritustega – nt korraldada spordipäev, kooliball, Euroopa päev vm.
Õpilased on väga loovad ning pakuvad välja uskumatult lahedaid ideid, kui neile selleks võimalus anda. Toon mõned näited, milliseid sündmusi õpilased on ellu viinud. Õpilasmeeskonna eestvedamisel joonistasid erinevate klasside õpilased kunstitunnis õpetajatest portreepilte, millest valiti välja parimad teosed. Need riputati kooli kunstigaleriis näitusele ning õpetajatel oli võimalik näituselt soetada endale meeldivad portreepildid ise valitud annetussumma eest. Saadud tulu annetati loomade varjupaigale. Samal ajal kogusid õpilased ka koolis annetusi loomade varjupaigale, müües varjupaiga sümboolikaga meeneid ning kogudes raha annetuskastidesse. Annetuse üleandmisel teostas õpilasgrupp ka heategevuslikud abitalgud varjupaigas.
Sündmused võivad olla ka mahukamad, hõlmates koostööd kogu või enamus klassi liikmete vahel. Näiteks on õpilased õppetöö raames korraldanud üle-eestilise õpilasfirmade laada kaubanduskeskuses, luues võimaluse õpilasfirmadel oma toodangut müüa. Võimalik on integreerida ka rahvusvahelised projektitegevused ettevõtlusõppes. Nii on õpilased viinud ellu noortevahetuse välisriigis, viies ise läbi temaatilised töötoad osalejatele võõrkeeles, arendades ühest küljest nii oma võõrkeele oskust kui ka ettevõtluspädevust. Sündmuste planeerimine ja kavandamine võib seetõttu olla hea võimalus koolis ka lõimitud õpet rakendada.
Meediastki leiab huvitavaid näiteid edukatest sündmustest, mis on korraldatud õppetöö raames – näiteks Pärnumaa Kutsehariduskeskuse õpilaste poolt korraldatud heategevuslik tordioksjon: https://parnu.postimees.ee/6430597/tordioksjonil-koguti-loomade-varjupaigale-ligemale-1000-eurot
Iseseisvaks mõtlemiseks:
Milliseid ettevõtluspädevuse alapädevusi on võimalik sündmusi korraldades õpilastel arendada?