Ajakava
Õpetajana teate kindlasti omast käest, et õppe ajaline kavandamine on väga oluline.
Näide
Teil on mingi teema teooriaga tutvumiseks on aega nädal aega. Seejärel vahetate partneriga õpipäevikuid ning järgmist kaht nädalat kasutate õpitu praktiliseks rakendamiseks. Olete kokku leppinud, et kolmapäeval külastate teie partneri kolmandat tundi ja tema külastab reedel teie 1. – 2. topelttundi. Reedel kell kaks kohtute kohvikus, et õpitu üle arutleda ja see kokku võtta.
Selline õppimine toimib kindlasti tõhusamalt võrreldes variandiga “eks igaüks vaatab, kui aega saab ja siis räägime kunagi sel teemal”.
Kursuse ajakava saate ise koostada.
Kasutage oma ajakava koostamiseks näidisajakava, milles on kirjas iga teema läbimiseks kuluv prognoositav aeg ning kuhu saate märkida eri allteemade õppeülesanded.
Teemade järjekorda võite ka muuta ning mõnest allteemast loobuda. Tehke seda kaalutletult!
Teil aitavad otsustada
- enesehindamise küsimustiku tulemused
- iga teema alguses esitatud lühikokkuvõtted ja prognoositav teema läbimise aeg
- plokkide lõpul esitatud taotletavad õpiväljundid
Enesehindamise küsimustikule vastates saite ülevaate, milliste õppimist toetava hindamise teemadega võiksite põhjalikumalt tegeleda ja mis teemades tunnete end juba kindlamalt nii teoorias kui praktilises töös. Põhjalikumat lähenemist vajavatele teemadele saate kavandada esitatud prognoosist rohkem aega, tuttavamatele vähem.
Kui tunnete, et olete mõnes teemas väga kodus ja saite sellele kinnitust ka enesehindamise küsimustikule vastates, teema kokkuvõttes pole teile midagi uut ja tunnete, et kõik õpiväljundid on juba piisaval määral saavutatud, siis . . . võiksite materjalidega siiski tutvuda, et oma teadmisi ja oskusi kinnistada ning leida uusi lähenemisnurki.
