Vorst on alamsksa laen (keskalamsaksa vorst, vrd ülemsaksa Wurst), mille esitavad juba vanimad eesti keele sõnastikud 17. sajandil, kusjuures Heinrich Göseken (1660) on pidanud vorst-sõna eestlastele piisavalt tuttavaks, et paigutada see põhisõnastikku, mitte aga niisuguste saksa sõnade loendisse, mida mõistavad vaid sakslastega rohkem kokku puutuvad talupojad. Sõna vorst esmakasutus tekstis on teada alles 18. sajandi lõpukümnendistest, nimelt Johann Lithanderi tõlgitud kokaraamatus (1781), milles õpetatakse tegema nt sea- ja härjalihast vorsti, kanavorsti, lambavorsti, kalavorsti, seakopsuvorsti, maksavorsti, tanguvorsti, aga ka verivorsti. |
Tähendused ja näitelausedTulleb immeks pánna, et innimene sedda näitamata jätnud, mil hea kóṣja mínna, ehk mil hea siga tappa ja wọrsti tehha. (Masing 1825: 75) Sõnaühendidmetvorst (saksa Mettwurst)Metworst härja lihhast ja pekkist. (Lithander 1781) Esmaesinemus1781Wotta nüüd sedda sinnast worsti, ja panne sedda senna keewa suppi sisse. (Lithander 1781) Vanades sõnastikesStahl 1637wurst / worst / ist. Gutslaff 1648— Göseken 1660wurst / (farcimen) worst / i. kortz / a. Vestring 1720–1740Worst G sti Die Wurst Clare 1730worst, i, die Wurst [saksa laen] Thor Helle 1732worst die Wurst. Svenske 18. saj I poolWorst, i. Wurst Hupel 1818worst, i, die Wurst. +.[saksa laen] r.[tallinnakeelne] d.[tartukeelne] Wiedemann 1893woŕst G. woŕsti Wurst, woŕstikene G. woŕstikeze Dimin. von woŕst. Sagedus
16. sajandil - 0,00 Teemad: alamsaksa laenSisu viimati muudetud 26/05/2022Külli Prillop |