vikerkaar
Sõna vikerkaar on olemas juba Heinrich Stahli sõnastikus 17. sajandi keskel. Lõunaeesti kirjakeeles tarvitati arhailisemat varianti vikakaar.
Etümoloogiliselt on vikerkaar tuletatud sõnast vikat ja tähendab seega vikati kaart (vt Mägiste 1982–1983, Uibo 2011). Taevanähtuste nimetamine igapäevaste esemete järgi on olnud eesti keeles tavaline, vrd kas või Koot ja Reha, Sõel, Suur ja Väike Vanker. Variant vika(h)tkaar on üles märgitud eesti keeleala eri äärtelt, mis osutab selle keelendi vanusele. (Uibo 2011) Lõunaeesti vana kirjakeele vikakaar on juba häälikuliselt kulunud.
Vanades sõnastikes on esitatud ka vikerkaarega seostuvat folkloorset ainest, nt Gösekenil (1660) ütlus vikerkaar joob (eriti särava vikerkaare kohta, millele tavaliselt järgneb sadu) ning Thor Hellel (1732) mõistatus üle ilma pihlakas.
♦
Johannes Gutslaff on oma käsikirjalises Vana Testamendi tõlkes (u 1648–1656) heebrea קֶשֶׁת vastena (1Ms 9: 13, 14, 16) kasutanud hoopis sõna kang, mitte vikerkaar, nagu on uuemates tõlgetes alates 1739. a Piiblist (niisiis, Gutslaffi tõlkes on Jumala lepingu tähiseks pilvedes kang).
Heebrea קֶשֶׁת tähendab ka ’vibu’ ning Gutslaffi valitud tõlkevaste kang viitab sellele, et seos sõjariistaga oli oluline, olgu siis jumaliku tugevuse sümbolina või võitluse lõpu sümbolina (vt sümboolika kohta nt Grätz 2011). Ka Lutheril (1535) on 1Ms 9 tõlkes just Bogen ’vibu; kaar’, mitte Regenbogen ’vikerkaar’.
Eesti tüvi kange klapib hästi tõlgendusega, et vikerkaar ehk vibu taevas sümboliseerib jumalikku tugevust ja võimsust. Omadussõna kang(e) saksa vasted Gutslaffi sõnastikus on stark ’tugev, võimas’ ja strenge ’range, karm’). Ka tähendused ’vibu’ ja ’kang’ võivad olla seotud, nt soome vipu tähendab ’kang’.
Uue Testamendi kirjakohtades kasutab Gutslaff sõna vikakaar (ja Luther Regenbogen). Vihjeid sellele, et kang võinuks eesti keeles üldiselt tähistada vikerkaart, ei ole (vt nt Saareste 1958-1963, 1958).
vikerkaar
Omma wikkerkare ollen ma pilwesse pannud, ja se peab seädusse tähheks ollema minno ja Ma wahhel. (Piibel 1739)
‘ma panen pilvedesse oma vikerkaare ja see on lepingu tähiseks minu ja maa vahel’ (1Ms 9: 13)
vikakaar
Nink se / kä iste / olli Näust Jaspisse nink Sardi Kiwwi sahrnane: Nink Wikkakaar olli Järje ümbrel / Näust Maragdi Kiwwi sahrnane. (EPAK: Wastne Testament 1686)
‘See istuja oli sarnane jaspise- ja karneoolikiviga, ja trooni ümber oli vikerkaar, mis sarnanes smaragdiga.’ (Ilm 4: 3)
1637 (sõnastikus)
Regenboge / Wickerkahr / est. (Stahl 1637)
Stahl 1637
Regenboge / Wickerkahr / est.
Gutslaff 1648
Regenboge Wickakar / e
Göseken 1660
Regenbogen / wickarkaar
wann der Regenbogen die Stralen an sich ziehet / dicunt, temma johb denn es folget gemeiniglich Regen.
Vestring 1710–1730
Wikkerkaar G re Der Regenbogen
Uddo wikkerkaar. Ein dunckler regenbogen
Clare 1730
wikkakaar, ri, Regenbogen.
Thor Helle 1732
—
Svenske 18. saj I pool
Wikkakaar, i. Regenbogen
Hupel 1818
wikker-kaar, e Regenbogen. r.[Tallinna k]
uddo wikker-kaar dunkler Regenbogen. wikka-kaar, i, Regenbogen. d.[Tartu k]
Wiedemann 1893
wiker, in wiker-kāŕ G. kāre (wikar-k., wikas-k.) Regenbogen,
wiker- kāŕ jōb der Regenbogen trinkt, zieht Wasser (wenn er besonders lebhafte Farben hat),
udo-wiker-kāŕ trüber, dunkler Regenbogen,
wiker-wihm (ehstn. Volksl. von Neus, XXXII, 1) ein Regen, bei welchem sich ein Regenbogen zeigt (?). wikerdi bunt durch einander (?),
tūle-ema kērab he͜inad wikerdi riṅgi der Wirbelwind dreht das Heu bunt durch einander. wikerlane G. wikerlaze (O)[Saaremaa] = wikati. wikerlane G. wikerlaze bunt. wika-kāŕ G. kāre, kāri (d)[Tartu k] = wiker-kāŕ.
10 000 tekstisõna kohta
16. sajandil – 0,00
17. sajandil – 0,04
18. sajandil – 0,06
Kirjandus
• Grätz, Sebastian 2011. Wetterphänomene, theol. Bedeutung. Das wissenschaftliche Bibellexikon im Internet (WiBiLex).
• Mägiste, Julius 1982–1983. Estnisches Etymologisches Wörterbuch. Helsinki: Finnisch-Ugrische Gesellschaft.
• Saareste, Andrus 1958-1963, 1958. Eesti keele mõisteline sõnaraamat. Dictionnaire analogique de la langue estonienne: avec un index pourvu des traductions en francais. Stockholm : Vaba Eesti.
• Uibo, Udo 2011. Etümoloogilisi märkmeid (XI). Suvejuttu er-liitsõnadest. – Keel ja
Kirjandus 7, 536–542.
