|
Siug ’uss, madu’ leidub ainult lõunaeestikeelsetes tekstides ja ka vanad sõnastikud esitavad selle ainult lõunaeesti sõnana. Tüvi siug- on muudes tähendustes olemas ka teistes läänemeresoome keeltes. Arvatavasti on tegemist läänemeresoome tüvega, mis on häälikuliselt ajendatud (vt ETY: siug), vrd siuh, siuhti ning ka vanimas eestikeelses trükitud rahvalaulus esinev ↗siukama. ♦ Häälikulist varianti tsiug vanades tekstides ega sõnastikes (ka mitte Wiedemanni sõnastikus) esile ei tule, ent 17. sajandil selle sõna algusesse kirjutatud ss, ß või sch viitavad siiski mingisugusele erinevusele tavalisest s-ist. |
Tähendused ja näitelausedEnge m. pelie, eth mas, ni Kui se ssiuwk om Eva[m] petnut o⌈mm⌉a kawalusse Kah, eth ninda teije Ka meele mötlusset sahwat errarickutut se wagga meele pählt Christusse pohle. (EPAK: Gutslaff UT 1648–1656) Esmaesinemus1632Ninck kui Moses se lahne sissen ütte schiwu üllendanut om, nünda peab se inimesse Poick kahn üllendut sahma, et kihck, kumbat temma sisse usckwat, ei sah mitte errakaddoma, enge se iggawene ello sahb neile sahma. (Rossihnius 1632) Vanades sõnastikesStahl 1637— Gutslaff 1648Schlange ßiwck / o Göseken 1660— Vestring 1720–1740Siug die Schlange [Tartu k] Clare 1730Siug. gen Siuwu, die Schlange. Thor Helle 1732— Svenske 18. saj I poolSiuhg, wu. Schlange Hupel 1818siug od. siuug (einsilbig) g. u od. siuwu od. siuwo od. siwwu, die Schlange. d.[Tartu k] ac. siugu. – Wiedemann 1893si͜ug G. si͜uu, siwwu (si͜uwu) (d)[Tartu k]1) Schlange, fig. dünn zulaufendes Ende der Bastelschnur; — 2) Adj. Sagedus
16. sajandil - 0,00 Tekstiviited
Teemad: lõunaeesti keel
Kirjandus
|