siug

 

Siug ’uss, madu’ leidub ainult lõunaeestikeelsetes tekstides ja ka vanad sõnastikud esitavad selle ainult lõunaeesti sõnana.

Tüvi siug- on muudes tähendustes olemas ka teistes läänemeresoome keeltes. Arvatavasti on tegemist läänemeresoome tüvega, mis on häälikuliselt ajendatud (vt ETY: siug), vrd siuh, siuhti ning ka vanimas eestikeelses trükitud rahvalaulus esinev ↗siukama.

Häälikulist varianti tsiug vanades tekstides ega sõnastikes (ka mitte Wiedemanni sõnastikus) esile ei tule, ent 17. sajandil selle sõna algusesse kirjutatud ss, ß või sch viitavad siiski mingisugusele erinevusele tavalisest s-ist.

Tähendused ja näitelaused

Enge m. pelie, eth mas, ni Kui se ssiuwk om Eva[m] petnut o⌈mm⌉a kawalusse Kah, eth ninda teije Ka meele mötlusset sahwat errarickutut se wagga meele pählt Christusse pohle. (EPAK: Gutslaff UT 1648–1656)
'Ma kardan aga, et nõnda nagu madu pettis Eevat oma kurikavaluses, nii rikutakse ka teie lihtne ja puhas Kristusest arusaamise võime.' (2Kr 11:3)

Esmaesinemus

1632

Ninck kui Moses se lahne sissen ütte schiwu üllendanut om, nünda peab se inimesse Poick kahn üllendut sahma, et kihck, kumbat temma sisse usckwat, ei sah mitte errakaddoma, enge se iggawene ello sahb neile sahma. (Rossihnius 1632)
'Ja nõnda nagu Mooses ülendas kõrbes vaskmao, nõnda peab ülendatama Inimese Poeg, et igaühel, kes usub, oleks temas igavene elu.' (Jh 3: 14,15)

Vanades sõnastikes

Stahl 1637

Gutslaff 1648

Schlange ßiwck / o

Göseken 1660

Vestring 1720–1740

Siug die Schlange [Tartu k]

Clare 1730

Siug. gen Siuwu, die Schlange.

Thor Helle 1732

Svenske 18. saj I pool

Siuhg, wu. Schlange

Hupel 1818

siug od. siuug (einsilbig) g. u od. siuwu od. siuwo od. siwwu, die Schlange. d.[Tartu k] ac. siugu. –
siwwu od. siuwu wihha Schlangengift.
siuwo marja Schwarzkraut. Rg.

Wiedemann 1893

si͜ug G. si͜uu, siwwu (si͜uwu) (d)[Tartu k]1) Schlange, fig. dünn zulaufendes Ende der Bastelschnur; — 2) Adj.
= sīwakas.

Sagedus

10 000 tekstisõna kohta

16. sajandil - 0,00
17. sajandil - 0,06
18. sajandil - 0,02

Vormistik

a.nim.
   17. saj sihwuck
   18. saj siuug
a.om.
   17. saj schiwu
   18. saj siuwwu, siuwu
a.seestü.
   17. saj schiwust
m.nim.
   18. saj sihwut

Teemad: lõunaeesti keel
Kirjandus
•ETY = Metsmägi, Iris; Sedrik, Meeli; Soosaar, Sven-Erik 2012. Eesti etümoloogiasõnaraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
Sisu viimati muudetud 28/12/2022
Külli Prillop