rüüstama
Rüüstama arvatakse olevat läänemeresoome tüvi. Esimene allikas, kus see sõna leidub, on Heinrich Gösekeni saksa-eesti sõnastik aastast 1660. Rüüstama pole Gösekenil siiski päris tänapäevases tähenduses, vaid ’ära kühveldama’. Thor Helle (1732) annab tähenduse ’kokku kühveldama’.
Alates Hupelist (1780) on trükisõnastikes antud ka tähendus ’määrima’. (Käsikirjas leidub see juba Vestringil pool sajandit varem). Wiedemann esitab koguni kolm rüüstama-märksõna: üks tähenduses ’kühveldama’, teine ’määrima’ ja kolmas saksa rüsten ’varustama’ vastena (vt ↗rüstvanker). Oletan, et eesti keeles on eri algupära rüüstama–rööstama verbid segunenud.
Läänemeresoome algkeelde rekonstrueeritakse rüüstama esisilbi öö-ga (vrd soome ryöstää ’röövida, riisuda; ära võtta; lahti pääseda’, isuri rööstää ’röövida, riisuda; ära võtta’, vepsa röstta ’välja kiskuda’; vt ETY). Niisugusena on seda sõna kasutanud Otto Wilhelm Masing 19. sajandi alguses, kusjuures tänapäevases ’röövides laastama’ tähenduses, mida varasematel autoritel praegu teada olevalt ei leidu.
Vanematest tekstidest on teada ainult üü-ga variant, nt 1739. aasta piiblitõlkes ja 1727. aastal välja antud perikoobiraamatus. Viimases on rüüstama tähendus ’määrima’ (varasemates tõlgetes on samas kirjakohas kasutatud sõna teotama), 1739. aasta piiblitõlkes on kõnealuse perikoobiraamatu rüüstamata aga asendatud väljendiga ilmawiggata ’ilma veata’ (Jk 1: 27) ning rüüstama esineb hoopis teistes piiblisalmides (Ps 18: 43, Ps 119: 119 ja Sf 3: 15) ’ära viskama, eemaldama, eemale tõrjuma’ tähenduses (mida võib vast pidada juba kõige vanemates sõnastikes esile tuleva tähenduse ’kühveldama’ täpsustusteks või edasiarendusteks).
‘eemaldama’
Sa rüüstad ärra keik öälad Ma peält kui höbbeda sitta; sepärrast armastan ma sinno tunnistussed. (Piibel 1739)
‘Sa koristad ära kõik õelad maa pealt kui räbu, sellepärast ma armastan sinu tunnistusi.’ (Ps 119: 119)
‘määrima’
Se on puhhas ja rojastamata tenistus Jummala ning Jssa ees: waeste laste ja leskede järrele kuulma nende willetsusses, ja isse-ennast rüüstamata sest ma-ilmast piddama. (Evangeeliumid ja epistlid 1727)
‘Jumala ja Isa silmis puhas ja laitmatu jumalateenistus on käia vaatamas vaeslapsi ja lesknaisi nende viletsuses ja hoida iseennast maailma poolt määrimata.’ (Jk 1: 27)
‘röövides laastama’
Kui Prantsus Moskwa tulli, seäl risus, põlletas ja rööstas, ja tuhhande kaupa rahwast willetsaks ja waeseks teggi, tappis waenlane ka üht Prantsuse kaupmeest, kes Moskwa linna koddanik olli; risus temma kodda ja maja paljaks, ja panni sedda pärrast pöllema. (Masing 1822)
1660 (sõnastikus)
wegschauffeln / rühstama. (Göseken 1660)
1727 (trükises)
Se on puhhas ja rojastamata tenistus Jummala ning Jssa ees: waeste laste ja leskede järrele kuulma nende willetsusses, ja isse-ennast rüüstamata sest ma-ilmast piddama. (Evangeeliumid ja epistlid 1727)
‘Jumala ja Isa silmis puhas ja laitmatu jumalateenistus on käia vaatamas vaeslapsi ja lesknaisi nende viletsuses ja hoida iseennast maailma poolt määrimata.’ (Jk 1: 27)
Stahl 1637
—
Gutslaff 1648
—
Göseken 1660
wegschauffeln / rühstama.
Vestring 1710–1730
Rüüstama Beschmutzen Unrein machen
Thor Helle 1732
rüüstama zusammen schüffeln.
Hupel 1818
rüüstama zusammen schaufeln; beschmutzen, unrein machen. r.[Tallinna k] husten. Rg.[Rõuge]
„ ärra wegräumen. r.[Tallinna k] rüüstaminne das Husten, etc. Rg.[Rõuge]
Wiedemann 1893
rǖstama, -an, -ata (ada) schaufeln, schieben, stossen, schleppen,
ära r. wegräumen, wegschaufeln (Unreinigkeiten),
rehe-wilja ku͜iwaks rǖstama (S)[Viljandimaa lõunaosa] das Trocknen des darrenden Getreides befördern durch Stochern mit dem ka͜ewe-pū (s. d.),
hamba͜id r. (S) [Viljandimaa lõunaosa] die Zähne stochern. rǖstama, -an, -ata (ada) (rīstama, rīstema, rǖśtima) beschmutzen, besudeln, verderben, zerknittern deterioriren, verheeren, plündern; –
intrans. rīe rǖstab ära das Kleid wird alt, schmutzig. rǖstama, -an, -ata (ada) rüsten.[neologism] rüstämä (d)[Tartu k] husten.
10 000 tekstisõna kohta
16. sajandil – 0,00
17. sajandil – 0,00
18. sajandil – 0,06
ains. 2. pööre
18. saj rüüstad
da-tegevusnimi
18. saj rüüstada
ma-tegevusnimi, ilmaü.
18. saj rüüstamata
nud-kesksõna
18. saj rüüstanud
Kirjandus
• ETY = Metsmägi, Iris; Sedrik, Meeli; Soosaar, Sven-Erik 2012. Eesti etümoloogiasõnaraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
