rong
Sõna rong päritolu pole teada. Vanemates kirjalikes allikates esineb rong tähenduses ’ühetaoliste esemete või olendite rodu’, nt sibula rong, pärli rong, lauljate rong.
Raudteel liikuvat sõiduvahendit ei nimetatud esialgu (veel enne seda, kui Eestisse 1686. aastal raudteed ehitama hakati) lihtsalt rongiks, vaid täpsemalt vankri rongiks, aurutõlla rongiks vms.
‘ühetaoliste esemete, olendite vm rodu, rida’
Suur rong töldasid seisawad ühhe teise tagga, essimesse wankre peäl, nago pildi peäl näte, seisab auromassing ja tombab, teised nago wangid, ahhelattega temma külgis kinni, muud kui tulge järrele! (Perno Postimees, 5. juuni 1857)
‘Pikk rida tõldasid seisab üksteise taga, esimese vankri peal, nagu pildil näete, seisab aurumasin ja tõmbab järele teisi, mis on nagu vangid ahelatega tema küljes kinni.’ Ussidest öunapu aedas polle siin tännawo suurt hädda, agga sedda immelikkum on se, et mönnes paikus üsna liñna lähhedal sured rongid wessipajusid, mis möda aia äärt istutud, lehtest nenda puhtad on, nago tallised luad; keik on ussid ärrasönud. (Perno Postimees, 15. juuni 1860)
‘Ussid pole tänavu õunaaedades suurt kahju teinud, aga seda imelikum on, et mõnes paigas üsna linna lähedal on terved read aia äärde istutatud vesipajusid lehtedest nii lagedad nagu talvised luuad, kõik on ussid ära söönud.’ Portugalimaal, isseärranis Lissabonis, olli hilja aego suur hädda. Kollatöbbi, mis Amerikamaal tuttaw assi on, olli ka ülle Atlandi-merre sia pole tulnud ja Lissabonis esmalt peäle hakkanud. Igga pä jäid liggi 50 mahha ja surrid liggi 20 ärra! Kolla-többi, kollera-többi, kartohwli-többi — jubba neid saaks hea pitk rong, aga surem hulk ellab ommeti, kui olleks surm isse ärrasurnud. (Perno Postimees, 16. oktoober 1857)
vankri rong ‘raudteerong’
Kaks pitka wankri rongi tõukasid sure pragginaga teine teise wasto purruks, paljo innimessi sanud raskeste hawatud ja monned ello aiaks wiggaseks. (Perno Postimees, 23. oktoober 1857)
‘Kaks pikka rongi põrutasid suure raginaga teineteise vastu puruks, palju inimesi sai raskesti haavatud ja mõned eluajaks vigaseks.’
aurutõlla rong ‘raudteerong’
Aurutõlla rong tormas teisest liñnast teise (8 pennik. tundis) ja innimessed istusid sees ja aiasid jutto. (Perno Postimees, 28. jaanuar 1859)
‘Rong tormas ühest linnast teise (8 penikoormat tunnis) ja inimesed istusid sees ja ajasid juttu.’
1710–1730 (käsikirjalises sõnastikus)
Rong Eine Reihe G go
Sibbola rong Eine reihe Zipollen (Vestring 1710–1730)
1833 (trükitekstis)
1 rong höbbe perlid ja 2 kannaga höbbe rubbla, … (Tallorahva Kulutaja, 1. aprill 1833)
Stahl 1637
—
Gutslaff 1648
—
Göseken 1660
—
Vestring 1710–1730
Rong Eine Reihe G go
Sibbola rong Eine reihe Zipollen
Thor Helle 1732
—
Hupel 1818
rong, i, eine Reihe (Perlen etc.) r.[Tallinna k] röng s.[vt] rong.
Wiedemann 1893
roṅg G. roṅṅi, roṅṅa (rõṅg) 1) Reihe (Perlen, Zwiebeln, Knäule etc.),
roṅgi lȫma sich in eine Reihe stellen,
maŕja-r. Traube,
palwe-r. Procession,
roṅṅi-kä͜ik, roṅṅis kä͜imine dass.,
killa-r. Waarenzug,
pidu-r. Festzug,
ra͜ud-tē-r. Eisenbahnzug,
sõ͜idu-r. dass., Passagierzug,
kīr-sõ͜idu-r. Eilzug,
era-r. Separatzug, Extrazug;
2) = kimp Bündel, Büschel.
10 000 tekstisõna kohta
16. sajandil – 0,00
17. sajandil – 0,00
18. sajandil – 0,00
Rongi pilt aururongi tutvustavast jutust Pärnu Postimehes (5. juuni 1857)
Vaade Paldiski raudteejaamale, ees raudteerööpad, grupp inimesi ja vedur vaguniga. TLM Fn 10084:1, Tallinna Linnamuuseum, http://www.muis.ee/museaalview/3068692