Alamsaksa keelest laenatud raad 'linnanõukogu' on kasutusel juba kõige vanemates eestikeelsetes tekstides 16. sajandil. Heinrich Gösekeni sõnastiku (1660) järgi on siiski tegu saksa sõnaga, mida võib eestikeelsetes tekstides kasutada vaid äärmisel vajadusel, sest sakslastega vähem kokku puutuvale talurahvale pole see sõna tuttav. Sellegipoolest esineb raad nii Heinrich Stahli kui Joachim Rossihniuse kirikuraamatutes, mis ilmusid paarkümmend aastat enne Gösekeni sõnastikku, samuti leidub raad 1686. aasta Wastses Testamendis, 1715. aasta Uue Testamendi tõlkes ja 1739. aasta Piiblis, samuti käsikirjalistes piiblitõlgetes (vt EPAK). Omastavas käändes on sõnast raad kasutatud nii vormi raadi kui ka vormi rae (või rai). Otto Wilhelm Masingu sõnastikus (1831) on neil varientidel pisut erinev tähendus: rae öeldakse isikutest, raadi objektidest rääkides, nt raeisand, aga raadimõis. ♦ Liitsõna raatus 'raekoda' (alamsaksa rāt 'otsus; nõuanne; nõukogu' + hūs 'maja', vt ETY) on kasutanud Georg Müller 1605. aastal. Sõna on sel ajal veel eesti keele hääldusega mugandumata. Järgmisena tuleb raatus (kujul Raadhusi) esile Gösekeni sõnastku mittesoovitatavate saksa laensõnade loendis (1660). Järgnevatest sõnastikest raatus puudub. Uuesti esitab selle alles Wiedemann (1869), aga lisades, et tegemist on neologismiga. ♦ Karl August Hermanni sõnastikus (1884) on saksa Rath eesti vasteks soovitatud nõukogu ja Rathhaus vasteks uudissõna nõukoda. |
Tähendused ja näitelausedraadNeedt Apostlit lexit röhmo kahs sest Rahdi ehst era / eth nemmat auwsat ollit olnut / Christusse Nimmi perrast hebbe kannatada. (Stahl 1641) raatus 'raekoda'Ia paliu Epicure Ioto ninck Söte seat motlewat, Kuÿ næmat woixit sen keicke Korkemba Iumala, Vnd die Engele todtschlagen, ninck se Taÿwa süttida pollema, Kirckut ninck Rathhusit errarickoda, ia keick illŏ ninck auwo oma Iallade allǎ tallada, sesama texsit næmat Süddame röÿmo kz ninck hælmelel. (Müller 1605) SõnaühendidraeisandNing waat / üks Mees Nimmega Josep / ke Rai-Jssand olli / hä ja wahha Mees (Uus Testament 1715) raekoda... erranis mottelwat se on kül / kus temma RadiKoddade pehl echk KochtoTubbade sees peatut sahp. (Blume 1662)
Esmaesinemusu 1550–1570 (käsikirjas)Mÿnno toÿuetann, nÿnck wanno, sehll weckewell Rottsehl Rickes, ninck außull Rhade, Isandee ßelle tallÿna Lÿnnhall, wagka, nÿnck sanna kuelÿa olla, kvÿ mÿnd Jumall awÿtacke, ninck theme kallis Euangelion. (ametivanne u 1550–1570) 1632 (trükises)Lasckem kahs palluma rotzi Rickusse / meddi mah / ninck linna Radi Jssandade ehs ... (Stahl 1632) Vanades sõnastikesStahl 1637Rath Rahd / rahdist. Gutslaff 1648Raht Senatus Raht / e Göseken 1660Raht / [senatus] rahdi. Raht-Herr / Haus / Schlus / Rahdi-Issand / Kodda / Sehdus. [saksa sõnade loendis:] Vestring 1720–1740Raad G di. Der Rath Magistrat Thor Helle 1732Raad der Rath, magistrat. Rae-issand der Raths-Herr. Rae kodda das Rathhaus Hupel 1818raad, g. i oder rae, Stadtrath, Rath. +.[saksa laen] r.[Tallinna k] d.[Tartu k] raat s.[vt] raad. Masing 1831Raạd, g. rae u radi. Magistrat. der erstere gen. ist persönlich, der zweite sächlich. z.B. rae wannemad Magistratspersonen, rae sullased Rathsdiener, radi mets, – mõisa etc. Rathswald, Stadtpatrimonialgut. Wiedemann 1893rāď G. rāe (rāe) Rath, Stadtrath, Magistrat, rādus G. rāduze (rātus) Rathhaus, rātus G. rātuze = rādus. Sagedus
16. sajandil - 16,07 Teemad: alamsaksa laen, piiblitõlge, uudissõna
Kirjandus
|