Vana kirjakeele sõnastik

raad, raatus

Alamsaksa keelest laenatud raad ‘linnanõukogu’ on kasutusel juba kõige vanemates eestikeelsetes tekstides 16. sajandil. Heinrich Gösekeni sõnastiku (1660) järgi on siiski tegu saksa sõnaga, mida võib eestikeelsetes tekstides kasutada vaid äärmisel vajadusel, sest sakslastega vähem kokku puutuvale talurahvale pole see sõna tuttav. Sellegipoolest esineb raad nii Heinrich Stahli kui Joachim Rossihniuse kirikuraamatutes, mis ilmusid paarkümmend aastat enne Gösekeni sõnastikku, samuti leidub raad 1686. aasta Wastses Testamendis, 1715. aasta Uue Testamendi tõlkes ja 1739. aasta Piiblis, samuti käsikirjalistes piiblitõlgetes (vt EPAK).

Omastavas käändes on sõnast raad kasutatud nii vormi raadi kui ka vormi rae (või rai). Otto Wilhelm Masingu sõnastikus (1831) on neil varientidel pisut erinev tähendus: rae öeldakse isikutest, raadi objektidest rääkides, nt raeisand, aga raadimõis.

Liitsõna raatus ‘raekoda’ (alamsaksa rāt ‘otsus; nõuanne; nõukogu’ + hūs ‘maja’, vt ETY) on kasutanud Georg Müller 1605. aastal. Sõna on sel ajal veel eesti keele hääldusega mugandumata. Järgmisena tuleb raatus (kujul Raadhusi) esile Gösekeni sõnastku mittesoovitatavate saksa laensõnade loendis (1660). Järgnevatest sõnastikest raatus puudub. Uuesti esitab selle alles Wiedemann (1869), aga lisades, et tegemist on neologismiga.

Karl August Hermanni sõnastikus (1884) on saksa Rath eesti vasteks soovitatud nõukogu ja Rathhaus vasteks uudissõna nõukoda.

raad

Needt Apostlit lexit röhmo kahs sest Rahdi ehst era / eth nemmat auwsat ollit olnut / Christusse Nimmi perrast hebbe kannatada. (Stahl 1641)
‘Apostlid läksid Suurkohtu palge eest minema, rõõmustades, et neid on väärt arvatud kannatama teotust Kristuse nime pärast.’

raatus ‘raekoda’

Ia paliu Epicure Ioto ninck Söte seat motlewat, Kuÿ næmat woixit sen keicke Korkemba Iumala, Vnd die Engele todtschlagen, ninck se Taÿwa süttida pollema, Kirckut ninck Rathhusit errarickoda, ia keick illŏ ninck auwo oma Iallade allǎ tallada, sesama texsit næmat Süddame röÿmo kz ninck hælmelel. (Müller 1605)
‘Ja paljud epikuurlikud jooma- ning nuumsead mõtlevad, et kui nemad võiksid kõige kõrgema Jumala ja inglid maha lüüa ning taeva põlema süüdata, kirikud ning raekojad purustada ja kõik ilu ning au oma jalgade alla tallata, siis teeksid nad seda rõõmuga ning heal meelel.’

raeisand

Ning waat / üks Mees Nimmega Josep / ke Rai-Jssand olli / hä ja wahha Mees (Uus Testament 1715)
‘Ja vaata, Juuda linnast Arimaatiast pärit Joosepi-nimeline Suurkohtu nõunik, kes oli hea ja õiglane mees,’ (Lk 23: 50)

raekoda

… erranis mottelwat se on kül / kus temma RadiKoddade pehl echk KochtoTubbade sees peatut sahp. (Blume 1662)
‘… vaid mõtlevad, et sellest piisab, kui [käsujutlusi] peetakse raekodades ja kohtutubades.’

u 1550–1570 (käsikirjas)

Mÿnno toÿuetann, nÿnck wanno, sehll weckewell Rottsehl Rickes, ninck außull Rhade, Isandee ßelle tallÿna Lÿnnhall, wagka, nÿnck sanna kuelÿa olla, kvÿ mÿnd Jumall awÿtacke, ninck theme kallis Euangelion. (ametivanne u 1550–1570)
‘Mina tõotan ning vannun olla vaga ning sõnakuulelik sellele vägevale Rootsi riigile, ausale raele, Tallinna linna isandatele, kui mind aitab Jumal ning tema kallis evangeelium’

1632 (trükises)

Lasckem kahs palluma rotzi Rickusse / meddi mah / ninck linna Radi Jssandade ehs … (Stahl 1632)
‘Palugem Rootsi riigi, meie maa ja linna raeisandate eest …’

Stahl 1637

Rath Rahd / rahdist.


Gutslaff 1648

Raht Senatus Raht / e


Göseken 1660

Raht / [senatus] rahdi. Raht-Herr / Haus / Schlus / Rahdi-Issand / Kodda / Sehdus. [saksa sõnade loendis:]
Rahd / Raad / i.
Rahdhaus / Raadhusi.


Vestring 1710–1730

Raad G di. Der Rath Magistrat


Thor Helle 1732

Raad der Rath, magistrat. Rae-issand der Raths-Herr. Rae kodda das Rathhaus


Hupel 1818

raad, g. i oder rae, Stadtrath, Rath. +.[saksa laen] r.[Tallinna k] d.[Tartu k] raat s.[vt] raad.


Masing 1831

Raạd, g. rae u radi. Magistrat. der erstere gen. ist persönlich, der zweite sächlich. z.B. rae wannemad Magistratspersonen, rae sullased Rathsdiener, radi mets, – mõisa etc. Rathswald, Stadtpatrimonialgut.


Wiedemann 1893

rāď G. rāe (rāe) Rath, Stadtrath, Magistrat,
rāe-mõ͜iz Stadtpatrimonialgut,
r.-sulane Rathsdiener,
r.-wanemad Magistratspersonen,
rāe-süld, r.-wakk, r.-wāť jusirter Fadenstock, justirtes Lof, Fass.
rādus G. rāduze (rātus) Rathhaus,
rāduze-maja dass.[neologism]
rātus G. rātuze = rādus.

10 000 tekstisõna kohta

16. sajandil – 16,07
17. sajandil – 0,40
18. sajandil – 0,04

a.nim.
16. saj rahd, raht, rath
17. saj radi, rathi, rahti, radhi, rahdi

a.om.
16. saj rhade, rads
17. saj radi, rahti, rathi, rahdi, radhi
18. saj rae, rai

a.alaleü.
17. saj radille, rattille

Kirjandus

• ETY = Metsmägi, Iris; Sedrik, Meeli; Soosaar, Sven-Erik 2012. Eesti etümoloogiasõnaraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.