Pruun on alamsaksa keelest laenatud sõna, mis jõuab eestikeelsetesse tekstidesse alles 18. sajandi II poolel, sõnastikesse veel hiljem. (Varem kasutati erinevate pruunide toonide nimetamiseks nt sõnu kõrb, ruuge, ruske.) Cajsa Wargi kokaraamatut tõlkides on Johann Lithander (1781) moodustanud ka verbi pruunima ’pruunistama’, mis aga üheski muus allikas esile ei tule. |
Tähendused ja näitelausedpruunNeid tunnukse karwast ärra, sest nemmad on öige prunid ja jämmedad, mis sest tulleb, et nemmad wägga paljo met on sönud. (Willmann 1782) pruunima 'pruunistama'leika sibbulat katki, ja pruni sedda nisso jahho, ja praewoiga panno sees ... (Lithander 1781) Esmaesinemus1766Panne keik se pu siis tulle sisse et ta pitka möda pölleb, ommeti nenda et temma koggone ärra ei pölle; wötta se pu siis jälle tulle seest wälja, te augud lahti, siis sa leiad nende sees wihhawat pruni sola, mis innimestele ja weistele wägga hea on sisseanda. (Hupel 1766) Vanades sõnastikesStahl 1637— Gutslaff 1648— Göseken 1660— Vestring 1720–1740— Thor Helle 1732— Hupel 1818pruun, i, braun. +[saksa laen]. r.[Tallinna k] d.[Tartu k] Wiedemann 1893prūń G. prūni braun, prūnikas G. prūnika bräunlich. prūnistama, -tan, -tada bräunen, braun machen, prūńjas G. prūńja bräunlich. Sagedus
pruun16. sajandil - 0,00 pruunima16. sajandil - 0,00 Vormistikpruun
pruunima
Teemad: alamsaksa laenSisu viimati muudetud 26/11/2021Külli Prillop |