piisang

Piisang 'banaan' on algselt malai keelest pärit sõna, mis levis Euroopas tõenäoliselt hollandi keele kaudu. Eesti vanemas kirjakeeles on seda teadaolevalt esimesena kasutanud Otto Wilhelm Masing aastal 1818, kui kirjeldas Indiat. Piisangi esimesel mainimisel on ta lisanud ka sõna ↗banaan, kirjutades pisangi-panani-wõssu.

Sõna piisang leidub teisteski 19. sajandi väljaannetes (eelkõige misjonäride tekstides võõraste maade kohta).

Banaani kirjeldus O.W. Masingu "Pühhapäwa Wahhe-luggemistes" (1818, lk 84)

Tähendused ja näitelaused

'banaan'

kas nemmad selle pärrast willetsad; ehk kas sellepärrast nälga surrewad, et neile ei Tatli-, ei Pisangi- egga Leiwa pu wilja polle antud? (Masing 1818)
'kas nemad on seetõttu viletsad või kas nad surevad nälga sellepärast, et neile ei datli-, banaani- ega leivapuu vilja pole antud?'
Mo emma küssis mind warsi: "Mis Eüropa rahwal ka süa on? Kas neil on ka pisangi, jamsi (dshämsi) ja wuwu?" (Pagganatte ö ja koit, 13. märts 1863)

Esmaesinemus

1818

Rukkid ja kaerad seäl ei siggi ...; agga nissud, odrad, riis, suhkur, kohwi, palmi- ja leiwa-pu, pisangi-panani- ja poomwilla-wõssu, pippar, kañel, muskat ja mitmed muud kallist penikest asja ja wilja seäl lõpmata kaswab. (Masing 1818)
'Rukis ega kaer seal [= Indias] ei kasva ..., aga nisu, otra, riisi, suhkrut, kohvi, palmi- ja leivapuu, banaani- ja puuvilla-taimi, pipart, kaneeli, muskaati ja mitut muud kallist peent asja ja vilja kasvab seal lõpmata palju.'

Vanades sõnastikes

Stahl 1637

Gutslaff 1648

Göseken 1660

Thor Helle 1732

Hupel 1818

Wiedemann 1893

Teemad: 19. sajandi neologism
Sisu viimati muudetud 9/09/2020
Külli Prillop