Vana kirjakeele sõnastik

pekk, bekk

Saksa sõna Becken ’suur lai anum vedelike jaoks’ eeskujul on 17. ja 18. sajandi eestikeelsetes tekstides kasutatud selle sõna eestipärastatud varianti pekk (ka bekk).

Sõna esitavad ka hilisemad sõnastikud (mõni isegi kujul pekken), kuid tekstidest seda enam ei leia. Siiski on pekk kitsamas tähenduses ’korjanduskarp kirikus’ jäänud kasutusse mõnes murdes (vt EMS) ja leidub selles tähenduses ka mõnes trükitekstis.

Pekk ’kauss, vaagen’ ei jäänud keeles püsima, kuigi see on sage sõna 1739. aasta Piiblis. Oma osa selles, et pekk asendus sõnaga kauss, võis olla häälikuliselt samakujulisel saksa/alamsaksa laenul ↗pekk ’rasvkude’. Kauss on olemas juba sellessamas 1739. aasta Piiblis, samuti 1715. aasta Uues Testamendis, seega oli asenduseks sobiv sõna keeles juba olemas.

Piiblitõlgetes on sõnast pekk tähenduses ’kauss, vaagen’ loobutud alates 1835. aasta trükist. Väljaande eessõnas („Eestkönnes“) mainitakse üldsõnaliselt, et tõlkes on tehtud väheseid kohendusi, sealhulgas asendatud sõnu, mis „agga ühhes makondas likumas on, ehk mis jo rahwa suust mahhajänud ja ärrawannanend“, st piikondliku levikuga ja vananenud sõnu. Salmi Jr 52: 19 on siiski jäänud pekk, mis on seal veel 1899. aasta trükiski.

‘kauss, vaagen’

Pärrast wallas temma Wet Pekki sisse / ning hakkas Jüngride Jalgo pessema / ning se Pöllega kuiwatama / mis temma ümber olli köidetud. (Uus Testament 1715)
‘Seejärel kallas ta vett vaagnasse ning hakkas pesema jüngrite jalgu ja kuivatama rätikuga, mis oli tal vööl.’ (Jh 13: 5)

‘korjanduskarp kirikus’

J. koguduse kirikhärra on enne Jõulu 5. ja 12. Dets. kirikust maha kuulutanud, et, kui kirikulised mitte rohkem raha ei hakka korjamise peki wõi liua peale panema, siis laskwat tema koogukotti teha, — laskwat sellega kas või kaks korda kesk jutluse ajal kiriku sees kella kõlinal raha korjata. Aga ommeti ei olla J. kirikus neljalkümnel aastal kella kõlinaga ega kotiga korjamist nähtud. (Wirulane, 18. jaan 1882)

1632

perräst wallas tem̃ä wet ütte Becki sisse, nackas neil Iüngril need Ialgu mösckma, ninck kuiwas nemmät se reiwa kan, minck kan tem̃ä ümber keutetüt olli. (Rossihnius 1632)
‘Seejärel kallas ta vett vaagnasse ning hakkas pesema jüngrite jalgu ja kuivatama rätikuga, mis oli tal vööl.’ (Jh 13: 5)

Stahl 1637


Gutslaff 1648


Göseken 1660

Becken / Pecki. Giesbecken / [pelvis] pecki. Handbecken / Fas / Fessel / Pferd / Kessi peck / wahti / Ahhilat / Hobbone. Nacht-Scherbel / (matula) kambri (wohdi) pecki. Kammer Becken / Kussi Pecken.

Hornung 1693

Pek, Pekki / Acc. pl. Pekkisid


Vestring 1710–1730

Pekken Das Becken


Clare 1730

Pek, ki, das Becken. [saksa laen]


Thor Helle 1732


Svenske 18. saj I pool

Pek. Becken.


Hupel 1818

pekk G. peki Speck; das Becken. +.[saksa laen] r.[Tallinna k] pekken Becken. +.[saksa laen] selt.[harva] r.[Tallinna k]


Wiedemann 1893

pekk G. peki Becken

10 000 tekstisõna kohta

16. sajandil – 0,00
17. sajandil – 0,03
18. sajandil – 0,18

a.om.
17. saj becki, pecki
18. saj pekki
a.os.
18. saj pekki
a.seesü.
18. saj pekkis
m.nim.
18. saj pekkid
m.om.
18. saj pekkide
m.os.
18. saj pekkisid

Kirjandus

• EMS = 1994−… Eesti murrete sõnaraamat.