ormus
Ormus ‘uim’ on lõunaeestikeelne sõna (EMS), mida on 19. sajandi algul kasutanud Otto Wilhelm Masing.
Teiste vana kirjakeele autorite trükistes seda sõna teadaolevalt ei esine, samuti pole trükistes kasutatud muid murretest teada häälikkujusid, nagu hurmus või horm.
♦
1739. aasta Piibli tõlkijad on 3. ja 5. Moosese raamatu kirjakohtades, kus öeldakse, et uimede ja soomustega kalu võib süüa, kasutanud sõna oimus (mitmuses oimuksed), mis on sõna ↗uim variant.
Varasemates käsikirjalistes tõlgetes (vt EPAK) esinevad ka ormus‘e variandid: Gutslaffi lõunaeestkeelses Vanas Testamendis (1648–1656) hurm (mitmuses hurmat) ja Virginiuste samuti lõunaeestkeelses tõlkes (1687–1690) worm (mitmuses wormi). Nende sõnakujude omavahelised täpsemad seosed ning päritolu pole teada (vt ETY).
‘(kala) uim’
Nühhiwad temma selga; ja pärrast, kui jultub, siis kratsiwad temma pead; temma siis agga kulab sest et kratsimist armastab: wimaks tõmbawad sawa poolt õtsast wõrku, mis kui kot köiest tehtud, ja kolme süllase, wägga tuggewa pu külge kinnitud, nenda, et kalla, õtse kui tuppesse, temma sisse jäeb; siis tõmbawad ühhe ainsa sõlme jooksmissega, tedda kõhhe nenda pu külge kinni, et ta mitte ei ormustki sa ligutada … (Masing 1821)
‘Nühivad [kalamehed] tema [= säga] selga ja pärast, kui julgemaks muutub, siis kratsivad tema pead; säga siis aga kuuletub, sest et ta armastab kratsimist. Viimaks tõmbavad [kalamehed säga] saba poolt otsast võrku, mis on nagu kott köiest tehtud ja kolmesüllase väga tugeva puu külge kinnitatud, nii et kala jääb võrgu sisse otsekui tuppe, siis tõmbavad üheainsa sõlme jooksmisega säga nõnda puu külge kinni, et ta mitte uimegi ei saa liigutada …’
seljaormus, kõhuormus, kurguormus
Selja ormused on prunid; kurgo ja kõhho ormused kõllakad … (Masing 1822)
‘Seljauimed on [mõõkvaalal] pruunid, kurgu- ja kõhuuimed kollakad …’
1818
Kuida sissalikkul nelli jalga, nenda temmal ka; agga sest et ta wee ellajas, on temma warwaste wahhel lehhed, miska nenda sõuab kui wessilinnud omma lehtjalgade, ja kallad omma ormustega. (Masing 1818)
‘Nii nagu sisalikul on neli jalga, on ka temal [= krokodillil], ja kuna ta on vee-elajas, on tema varvaste vahel lehed, millega sõuab nagu veelinnud oma ujunahkadega ja kalad oma uimedega.’
Stahl 1637
—
Gutslaff 1648
fittig hurm / a
Göseken 1660
—
Thor Helle 1732
—
Hupel 1818
orma Floßfedern. d.[Tartu k]
Wiedemann 1893
hurm G. hurma (d)[tartukeelne] (horm, hormus, hurmus) Flosse, Flossfeder.
10 000 tekstisõna kohta
16. sajandil – 0,00
17. sajandil – 0,00
18. sajandil – 0,00
Kirjandus
• EPAK = Ross, Kristiina jt., Eesti Keele Instituudi Eesti piiblitõlke ajalooline konkordants.
• ETY = Metsmägi, Iris; Sedrik, Meeli; Soosaar, Sven-Erik 2012. Eesti etümoloogiasõnaraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
• EMS = 1994−… Eesti murrete sõnaraamat.
