Neeger on eesti keelde 19. sajandi keskel saksa keelest võetud uudissõna. Varem kasutati sõnu ↗murjan ja ↗moor. Teadaolev esmakasutus leidub Berendt Gildenmanni 1845. aastal ilmunud tõlkeraamatu "Juttustamissed Jummala rigist Ma peäl" 18. sajandi misjonitegevust tutvustavas peatükis. Tegemist on tolleaegses misjonikirjanduses tavalise sõnaga. |
Tähendused ja näitelausedSesamma Neeger olli jo mitme aasta eest Ahwrika maalt Surinami todud, ja seäl orja-tenistusseks ärramüdud. (Kersten 1847) Siin oli ülematel, mida Muhamedi usu järele sheikideks hüütakse, suur wõimus oma rahwa üle käes, iseäranis määramata wõim orjade kohta, kes põlatud Neegrid, kurjategijad Araablased ning taga kiusatud kristlased oliwad. (Saal 1885) Esmaesinemus1845Krahw Sinsendorw, kes Kopenhaagne liñnas olles üht neegrit ehk musta innimest, öhto-Jndia saarte peält, tundma sai, läkkitas Jummalast ja temma Waimust sunnitud, senna male mehhi Jssanda nimme kulutama, aastal 1732. (Gildenmann 1845) Vanades sõnastikesStahl 1637— Gutslaff 1648— Göseken 1660— Vestring 1720–1740— Thor Helle 1732— Hupel 1818— Wiedemann 1893nēger, nēgri [Tartu k], G. nēgri Neger [neologism] Sagedus
16. sajandil - 0,00 Teemad: 19. sajandi neologismSisu viimati muudetud 10/10/2020Külli Prillop |