natt, -u

Sõna natt (omastavas käändes nato) ’rästik’ on kasutanud Heinrich Stahl 1641. aastal trükitud „Leyen Spiegelis“. Saksa rööptekstis on selle sõna vasteks Otter ’rästik’. Muudes allikates natt niisuguses tähenduses ei leidu.

♦

Kuigi natt ’rästik’ esineb teadaolevalt ainult Stahli tekstides ja ainult ühe korra ning seda pole üles märgitud ka murretest (vt EMS), võib tegu olla omaaegse tegeliku sõnakasutusega. Kui nastik on tuletis tüvest naast (vt ETY), võiks natt : nato olla *oi-tuletis tüvest ↗natt : nata.

Tähendused ja näitelaused

'rästik'

nemmat territawat ommat keelet kudt üx maddo / nattogifft on nende mockade al. // sie scharffen jhre Zunge wie eine Schlange / Ottergifft ist vnter jhren Lippen. (Stahl 1641)
'Nemad teritavad oma keelt nagu madu; rästikumürk on nende huulte all.' (Ps 140: 4)

Esmaesinemus

1641

nemmat territawat ommat keelet kudt üx maddo / nattogifft on nende mockade al. // sie scharffen jhre Zunge wie eine Schlange / Ottergifft ist vnter jhren Lippen. (Stahl 1641)
'Nemad teritavad oma keelt nagu madu; rästikumürk on nende huulte all.' (Ps 140: 4)

Vanades sõnastikes

Stahl 1637

—

Gutslaff 1648

—

Göseken 1660

—

Vestring 1720–1740

—

Thor Helle 1732

—

Hupel 1818

—

Wiedemann 1893

—

Sagedus

10 000 tekstisõna kohta

16. sajandil - 0,00
17. sajandil - 0,02
18. sajandil - 0,00

Vormistik

a.om.
   17. saj natto

Kirjandus
•ETY = Metsmägi, Iris; Sedrik, Meeli; Soosaar, Sven-Erik 2012. Eesti etümoloogiasõnaraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
•EMS = 1994−… Eesti murrete sõnaraamat.
Sisu viimati muudetud 22/01/2021
Külli Prillop