musket

Itaalia keelest pärit sõna musket (itaalia moschetto) on eestikeelsena kõige esimesena esitanud Heinrich Göseken oma sõnastikus (1660). Eestikeelses trükitekstis on musketit esmakordselt mainitud 17. sajandi lõpus (või 18. sajandi alguses), mil ilmus Rootsi kuninga sõjaseaduste tõlge. Kirjapilt oli selles tõlkes prantsusepäraselt Musqvet. (Nt sakslasedki kirjutasid seda võõrsõna 17. sajandil itaalia- või prantsusepäraselt: Moschette, Muschette, Muschquete, Musquet.)

Wiedemann oma eesti-saksa sõnastikus (1893) on sõna musket pidanud luulekeelseks.

♦

Musket – tahi abil süüdatav suurekaliibriline eestaetav püss – oli jalaväe peamine tulirelv 16. ja 17. sajandil.

Tähendused ja näitelaused

Kui keekit waino ajal illma asjato tülli teeb / omma Musqveti ehk püsi lachti lassep / se peab hingelt huckatama. (Sõjaseadused 1697)
'Kui keegi vaenu ajal ilmaasjata tüli teeb, oma musketist või püssist laseb, siis tuleb ta surmata.'

Esmaesinemus

1660 (sõnastikus)

Musquet / (sclopetum) muscket. (Göseken 1660)

1697(?) (trükises)

Kui keekit waino ajal illma asjato tülli teeb / omma Musqveti ehk püsi lachti lassep / se peab hingelt huckatama. (Sõjaseadused 1697)
'Kui keegi vaenu ajal ilmaasjata tüli teeb, oma musketist või püssist laseb, siis tuleb ta surmata.'

Vanades sõnastikes

Stahl 1637

—

Gutslaff 1648

—

Göseken 1660

Musquet / (sclopetum) muscket.
Musquetirer / Muesckti mees.

Vestring 1720–1740

—

Thor Helle 1732

—

Hupel 1818

—

Wiedemann 1893

musket G. musketi (pt)[poeetiline]Muskete

Sagedus

10 000 tekstisõna kohta

16. sajandil - 0,00
17. sajandil - 0,02
18. sajandil - 0,00

Vormistik

a.om.
   17. saj musqveti

Teemad: rahvusvaheline sõna
Sisu viimati muudetud 04/04/2022
Külli Prillop