Murjan tähenduses 'maur, mooramaalane, neeger' on eesti keelde laenatud alamsaksa (moriān) või rootsi keelest seoses misjonikirjanduse levikuga 18. sajandi lõpus. Varem (17. sajandil) on seda sõna kasutanud Johannes Gutslaff, kuid ainult käsikirjas. Heinrich Göseken (1660) on pakkunud eesti keelde vastet mustmaa rahvas. Tüvi maur/moor on tuntud mitmetes keeltes ja on algselt pärit ladina sõnast Maurus 'vanaaja Mauretaania (tänapäeva Alžeeria ja Maroko põhjaosa) elanik'. Ladina Maurus omakorda on pärit vanakreeka sõnast Μαῦρος (Má͞uros). (DWDS) |
Tähendused ja näitelausedNeed maad, mis õtse kõhhe päwa alla heidawad, on needsammad, kus keige tullisemad pallawad, mis innimest süssi mustaks põlletawad: agga nisuggused mustad innimessed nimmetakse Moriks ehk Murjaniks. (Masing 1818) Esmaesinemus1648–1656? (käsikirjas)N. t. touwsis ülles n. letz; n. Kaje ütz Murjani mehs, Candacesse neihnde muriannite K⌈unnin⌉galicko Emmanda kambri mehs, ke keicke t. Kalli nöuwo pähl olli, olli tulnut Ierusalemmihe Kummardama. (Gutslaff 1648–1656?) 1782 (trükises)Magnus ei olnud ka ilmas enne sesuggust ellokad näinud; agga temma olli moistlik ja teädis, et kurrat ei woi maa peäle tulla, weel wähhemalt ennast näita: peäleki olli ta kolis öppinud, et keik innimessed ei olle nisugguse walge silmnäoka kui meie, waid et seäl maal, kus päike wägga äggedast paistab; mustad innimessed ellawad, kedda Moramamehhiks ehk Murjaniks kutsotakse. (Arvelius 1782) Vanades sõnastikesStahl 1637— Gutslaff 1648— Göseken 1660mohr / (æthiops) mustmah rahwas Vestring 1720–1740— Thor Helle 1732— Hupel 1818— Wiedemann 1893muŕjan G. muŕjani Mohr, Neger. Sagedus
16. sajandil - 0,00 Teemad: alamsaksa laen, rootsi laen
Kirjandus
|