lõukoer
Lõukoer ‘lõvi’ on eestikeelsetes tekstides kasutusel alates 1638. aastast, mil ilmus Heinrich Stahli “Hand- und Hausbuchi” III osa. Eraldi sõnana ↗lõvi leidub aga juba Georg Mülleri jutlustes 1602. ja 1603. aastal. Stahli teostes esinevad mõlemad variandid paralleelselt: lõvi kokku 16 ja lõukoer 13 korda.
Järgmine põhjaeestikeelsete vaimulike raamatute autor Christoph Blume on kasutanud ainult varianti lõukoer. Ka 1715. aasta Uues Testamendis ja 1739. aasta Piiblis esineb ‘lõvi’ tähenduses vaid lõukoer (Piiblis kokku u 300 korda). See sõna püsib piiblitõlgetes kuni 20. saj lõpukümnenditeni.
Lõunaeestkeelses Wastses Testamendis (1686) on aga kasutusel lõvi (louw). Gutslaffi sõnastik (1648) esitab saksa Löwe lõunaeestikeelseks vasteks siiski ainult peni-lõpulise liitsõna LöiwiPenni.
Vanade sõnastike põhjal võib öelda, et põhjaeesti keeles jäigi üldiselt kasutusele lõukoer (vanimates tekstides lew-, löhw-, löi- jm, Piiblis lou, hilisemas kirjanduses ka lau-), lõunaeesti keeles aga nii lõvi kui ka lõupeni.
Liitsõna esiosis lõu- on laen alamsaksa keelest (vrd keskalamsaksa louwe, lauwe, lowe, lewe). lõu- tähenduses ‘lõugav, möirgav’ on iseseisvunud nii, et selliselt on tõlgendatud ka sõna ↗leopard esisilpi: Wiedemanni sõnastikus (1869, 1893) on leopardi ühe variandina esitatud liitsõnaline lõu-part.
1931. aasta novembrikuu Postimehe numbrites vaidlevad A. Tammekann ja K.A. Hindrey arui (Ammotragus lervia) liigikuuluvuse üle. Hindreyle ei meeldi arui pidamine lambaliigiks, kuigi nt saksa keeles nimetatakse seda looma teatavaks lambaks (Mähnenschaf). Hindrey kirjutab (Postimees, 17.11.1931), et keeltes kasutusel olevate liitsõnaliste loomanimetuste järelosis ei peagi viitama bioloogilisele loomaliigile, nt määrkass, lõukoer, merisiga.
Hindrey repliigist järeldub, et 1931. aastaks ei olnud lõukoer eesti keeles veel saanud tähendust ‘lõugav, kiskjalik koer’. (Võimalik, et tähendusmuutus on tekkinud alles seoses Piibli mõju vähenemisega.)
‘lõvi’
Nink üx neist Wannambist pajatap minno wasto: erra nutta! wata / Woimus on LöhwKoira Kehs / kumb on Juda Suggust / Dawidi Juhr / lacht tehha sedda Ramato nink pehstada ülles temma seitze Pizalit. (Blume 1662)
‘Siis üks vanemaist ütles mulle: „Ära nuta! Ennäe, lõvi Juuda suguharust, Taaveti juur, tema on võitnud, tema võib avada raamatu ja selle seitse pitserit!” (Ilm 5:5)’ Nüüd sai üks hirmus suur laukoer lahti lastud, kes jubba kahte pääwa sees es olli süa saanud … (Willmann 1782)
‘Nüüd lasti üks hirmus lõvi lahti, kes juba kaks päeva polnud süüa saanud …’
1638
Olcket kassinat ninck ussinat / ninck walwaket / sest teije wainlane se kurrat keip ümber teid kudt üx murriseja Lewkojer / ninck otzip / kenne temma erraneelap. (Stahl 1638)
‘Olge kained, valvake! Teie süüdistaja, kurat, käib ringi nagu möirgav lõvi, otsides, keda neelata. (1Pt 5:8)’
Stahl 1637
—
Gutslaff 1648
Löwe LöiwiPenni
Göseken 1660
Löw / Löwin / löiwkoiramees / naine. das brüllen des löwen / rugitus löwkoijar mürriseb.
Thor Helle 1732
lou-koer der Löwe
Hupel 1818
loukoer, a, Löwe.
emmane loukoer Löwin.
loukoera kutsikas junger Löwe. r.[Tallinna k] löu penni Löwe. d.[Tartu k] löuw, i. it. löuw- oder löuwi penni, Löwe.
löuwi hat Löwin. d.[Tartu k] Löwe loukoer. r.[Tallinna k] löuw, löuwi od. löu penni, löwwi d.[Tartu k]
ein junger loukoera kutsikas. r.[Tallinna k]
ein Väterchen issane loukoer. r.[Tallinna k]
Löwin emmane loukoer. r.[Tallinna k]
löuwi hat od. emmäne. d.[Tartu k]
Wiedemann 1893
lõ͜uw G. lõ͜uwi, lõwwi (d)[Tartu k] Löwe,
l.-penni dass.,
l.-hatt Löwin. lõ͜u-ko͜er G. ko͜era Löwe.
emane l.-k. Löwin,
l.-ko͜era kut́sikas Löwenjunges. lõwi G. lõwi, lõwe (S, SO)[Viljandimaa lõunaosa, Tartumaa põhjaosa] Löwe. lõwina G. lõwina Löwin
10 000 tekstisõna kohta
16. sajandil – 0,00
17. sajandil – 0,34
18. sajandil – 1,98
lõu- esineb vanades tekstides liitsõna muutumatu esiosisena
Naljajutt lõvist (katkend), Perno Postimehhe lissa-kirri, 17.08.1866
