Lõvi esineb vanemates tekstides tänapäevasest erineval häälikulisel kujul: esisilbis oli õ asemel diftong, mida kirjutati ou, öu või eu. Tegu on laenuga alamsaksa keelest, kus samuti on selle sõna esisilbis diftong (lauwe, louwe). Ilmselt ülemsaksa Löwe mõjul kadus diftong ka eesti sõnast lõvi. Lõunaeestikeelsetes tekstides on lõvi esisilbis diftong vähemalt 18. sajandi lõpuni, põhjaeesti keeles jäi diftongiline variant püsima liitsõnas ↗lõukoer 'lõvi', mis tõrjus üksiksõna lõvi tekstidest täiesti välja. Uuesti võtab lõvi põhjaeesti kirjakeeles kasutusele O.W. Masing 19. sajandi l veerandil. Masing on kasutanud ka lõukoera eeskujul moodustatud liitsõna lõvikoer 'lõvi' tähenduses. ♦ Saksa Löwin vastena on Fr. R. Kreutzwald eesti keeles tarvitanud sõna löwwina ("Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on", 1848). Kreutzwald ja tema järgi teisedki kasutasid na-lõppu naissoo tähistamiseks, nt sõbrana, walitsejana, kuningana, keiserina, würstina, lõwina, tiigrina. ♦ 19. sajandi lõpus arutleti palju selle üle, kas eesti keeles oleks vaja mingit üldist sõnalõppu, mis tähistab naissugu. Pakuti välja erinevaid variante, teiste seas ka -ia, nt sõbria, õpetia, koolmeistria (vt Wirulane, 19.07.1883). 1883. aastal ilmus K.A. Hermanni Eesti Postimehes (30. nov) sellekohane pikem lugu, kus selgitatakse, et moodustised, nagu lõwina, keisrina, sõbrana on vigased, sest lõpp -na polevat tegelikult pärit mitte saksa keelest, vaid rootsi keelest, ja peaks seetõttu hääldatama -nna (nagu tänapäeva kirjakeeles ongi). -na ei sobivat eesti keelde naissoo lõpuks, sest on juba kasutusel käändelõpuna. (Varasemas vaidluses oli nna-lõppu peetud sobimatuks, kuna see lõhub sõna kahte ossa.) Samas artiklis käsitleb Hermann ka lõppe -tar ja -k (vrd must ja mustik – 'must härg' ja 'must lehm', kirju ja kirjak – 'kirju härg' ja 'kirju lehm' jne), oletades, et laulja võis kunagi tähendada meessoost ja laulik naissoost lauljat. |
Tähendused ja näitelausedOlcket söhmata ninck johmata, ninck walwket, sest teye wasto saißja, se kurrat keub ümber, kui ütz mürriseja löuw, ninck otsib, kumba temma erranehlku ... (Rossihnius 1632) Sedda Daniel Jum͂al ep erraunnustis / kus temma nende leuwide kesckel olli ... (Stahl 1637) Olge kaine, walwke, sest teije Wainlanne Kurrat käüp ümbre, kui röökwä Louw, nink otsip, keddä temmä ärräneläß. (Frölich 1787) Olleks temma kiskjas ehk murdjas, kui hunt, karro, lõwwi, pardel ehk tiger, kes Jummal! tedda siis jaksaks täita? (Masing 1818)
SõnaühendidlõviaukNinda on hend Jummal igkal ajal nende Ristikandijade wasto nöitnut / kudt sedda woiwat tunnistama needt Jsraelitit Egypti mah siddes / Joseph wangkitohrni siddes / Daniel lewiauko siddes ... (Stahl 1641) lõvihaud 'lõviauk'Kudt meil Exẽplit omat: Se Kunningkas Hiskia olli sen Surma hedda siddes, Se Prophet Daniel nente Louwehauwade siddes, Ionas sen suhre Merre kalla Kocho siddes. (Müller 1601) Esmaesinemus1602Kudt meil Exẽplit omat: Se Kunningkas Hiskia olli sen Surma hedda siddes, Se Prophet Daniel nente Louwehauwade siddes, Ionas sen suhre Merre kalla Kocho siddes. (Müller 1601) Vanades sõnastikesStahl 1637— Gutslaff 1648Löwe LöiwiPenni Göseken 1660Löw / Löwin / löiwkoiramees / naine. das brüllen des löwen / rugitus löwkoijar mürriseb. Thor Helle 1732lou-koer der Löwe Hupel 1818loukoer, a, Löwe. löu penni Löwe. d.[Tartu k] löuw, i. it. löuw- oder löuwi penni, Löwe. löwwi Hammerschlag. H.[Harjumaal] Löwe. d.[Tartu k] Löwe loukoer. r.[Tallinna k]löuw, löuwi od. löu penni, löwwi d.[Tartu k] Wiedemann 1893lõ͜uw G. lõ͜uwi, lõwwi (d)[Tartu k]Löwe, lõ͜u-ko͜er G. ko͜era Löwe. lõwi G. lõwi, lõwe (S, SO)[Viljandimaa lõunaosa, Tartumaa põhjaosa]Löwe. lõwina G. lõwina Löwin Sagedus
16. sajandil - 0,00
Teemad: saksa laen, alamsaksa laen, häälikumuutus, lõunaeesti keel, põhjaeesti keel, naissoo lõpp, nna-liideSisu viimati muudetud 12/01/2021Külli Prillop |