lööper
Lööper ’kiirjooksja, sõnumikandja’ on eesti keelde võetud alamsaksa sõna lö̂per ’jooksja, käskjalg’.
Otto Wilhelm Masing on „Marahwa Näddala-Lehhes“ (1823) sõna lööper kasutades selle järele sulgudesse lisanud ka saksa vaste Laufer, mis näitab, et Masingu arvates ei olnud lööper üle Eesti kasutatav tuntud sõna. Neologismiks on see märgitud veel Wiedemanni sõnastikuski (1893). Sellegipoolest on lööper üsna laialt levinud Eesti murretes, kuid tähistab mõnel pool (Kodaveres, Hiiumaal) hoopis lonkurit (vt EMS).
‘kiirjooksja, sõnumikandja’
… ja kui temma neljatõistkümne aastane pois olnud, Puurmani mõisa, Lantrat Mannteuffelile lööpriks (Laufer) anti. (Masing 1823)
1823
… ja kui temma neljatõistkümne aastane pois olnud, Puurmani mõisa, Lantrat Mannteuffelile lööpriks (Laufer) anti. (Masing 1823)
Stahl 1637
—
Gutslaff 1648
—
Göseken 1660
—
Vestring 1710–1730
—
Thor Helle 1732
—
Hupel 1818
löper, pri, Läufer. +[saksa laen], r.[Tallinna k], d.[Tartu k]
Wiedemann 1893
lȫper G. lȫpri, lȫpre (lēper) Läufer, Schnellläufer;
tali-lȫper Strick eines Flaschenzuges (vgl lōper).[neologism]
10 000 tekstisõna kohta
16. sajandil – 0,00
17. sajandil – 0,00
18. sajandil – 0,00
Kirjandus
• EMS = 1994−… Eesti murrete sõnaraamat.
