lendama, lendes

Lendama esineb eestikeelsetes tekstides alates 17. sajandist ja enamasti on selle sõna tähendus sama mis tänapäeva keeleski – ’õhus (edasi) liikuma’.

Joachim Rossihnius (1632) on aga kasutanud lendama hoopis tähenduses ’põgenema’. See tähendus tuleb välja ka Heinrich Stahli „Leyen Spiegelis“ (1941), kus ühel korral on saksa 'põgenema' vasteks lendama ning põgenema.

Eestlaste eesti keelele pole niisugune kasutus arvatavasti kunagi omane olnud. Esimesi piiblitekstide tõlkijaid võis eksitada see, et nii saksa fliegen ’lendama’ kui ka fliehen ’põgenema’ oli võimalik kirja panna ühtmoodi fliehen. Näiteks Heinrich Stahl ongi „Leyen Spiegelis“ kirjutanud Mensch ist geschaffen zur arbeit / wie der Vogel zum fliehen ’Inimene on loodud tööd tegema nagu lind lendama’ (Ii 5: 7 Martin Lutherist lähtuv tõlgendus) ja Vnd wo sol ich hinfliehen für deinem Angesicht ’ja kuhu ma põgeneksin su palge eest?’ (Ps 139: 7).

♦

Sõna lendama sisekaoline des-vorm lendes on 18. sajandil olnud leksikaliseerumas, st muutumas iseseisvaks sõnaks, millel lendama-sõnaga päris selget seost enam pole. Lendes tähendas ’kiirustades’. Üheks näiteks sellisest kasutusest on püsiühend lendes ja murdes ’ülepeakaela’, aga lendes ’kiirustades’ esineb ka üksi, nt 1739. aasta Piiblis (salmis Tn 9: 21): keda oli kästud lendes mu juurde lennata.

♦

Uku Masing on Joachim Rossihniuse tõlkevea fliehen > lendama (ja veel mõne sarnase eksituse) põhjal oletanud, et esimesed piiblitekstide tõlkijad pidid olema kehvasti saksa keelt oskavad vähese tõlkija-kogemustega eestlased – nagu Tallinna koolipoiss Hans Susi, kelle oli 1540ndatel oma hoole alla võtnud Pühavaimu kiriku pastor Reinhold Beseler. On teada, et Beseler ostis Susile paberit mittesaksa evangeeliumiraamatu ja lauluraamatu tõlke jaoks.

Susi tõlge pole säilinud, aga on usutav, et kui see tõepoolest eksisteeris, siis ärakirjad sellest olid kasutada paljudel jutlustajatel, nende seas ehk ka Rossihniusel. Ühtegi eesti keele sõnastikku ega grammatikat sel ajal, kui Rossihnius oma kirikuraamatud välja andis, veel polnud, mistõttu võiski tal eelkäijaid usaldades tõlkeviga märkamata jääda. Rossihnius oli Eestisse tulnud ja eesti keelt õppima asunud alles täiskasvanuna; peamiseks õppematerjaliks olid pastorite seas ringlevad käsikirjad.

(Kaudset infot Susi tõlke kohta pakuvad ka Georg Mülleri jutlused.)

Tähendused ja näitelaused

'õhus (edasi) liikuma'

Se on meije Oppetussex sündinut / eth meije kahs oppeme ussinast töh tegkema / ninck omma Palgke higke sees omma Leiba söhma / sest se Jnnimenne on lohtut töh tehha / kudt se Lind lenda. (Stahl 1649)
'See on meie õpetuseks sündinud, et meiegi õpiksime usinasti tööd tegema ning oma palehigi sees oma leiba sööma, sest inimene on lppdud tööd tegema nagu lind lendama.'

'põgenema'

Ninck nemmat letzit eckitzelt welja, ninck lendsit se hauwa mant, sest neine pähle olli ütz suhr heititamine tulnut, ninck is ütle kellekit mitte, sest nemmat peljasit hendas. (Rossihnius 1632)
'Ja nad tulid välja ja põgenesid hauakambri juurest, sest neid oli vallanud hirm ja hämmeldus ning nad ei öelnud kellelegi midagi, sest nad kartsid. (Mk 16:8)'
Ninck koh pohle pean minna lendma ninck pögkenema sünno palgke ehst? Vnd wo sol ich hinfliehen für deinem Angesicht? (Stahl 1641)
'Ja kuhu ma põgeneksin su palge eest?' (Ps 139: 7)

lendes 'kiirelt'

Kui ma alles palwes rääksin, siis se mees Kabriel, kedda ma esmalt näus ollin näinud, kedda olli kästud lendes mo jure lenda, se putus minnusse öhto-roa-ohwri aial. (Piibel 1739)
'kui ma alles palves rääkisin, siis tuli see mees, Gabriel, keda ma nägemuses varem olin näinud, kiiresti lennates mu juurde õhtuse ohvri ajal.' (Tn 9: 21)

Sõnaühendid

ära lendama

Ta lennab ärra, kui unnenäggo, ja tedda ei leita mitte, ja tedda pannakse ulkuma kui ö näggeminne. (Piibel 1739)
Ta lendab ära otsekui unenägu ja teda ei leita enam, ta haihtub nagu öine nägemus. (Ii 20: 8)

lendav madu 'lohe'

Ja teine Täht nähti Taewas ja waat / üks suur tullipunnane lendwa Maddo / sel olli seitse Pääd ja kümme Sarwe / ja temma Pä pääl olli seitse Kroni. (Uus Testament 1715)
'Taevas sai nähtavaks teine tunnustäht, ennäe: suur tulipunane lohe, kellel oli seitse pead ja kümme sarve ning ta peadel seitse peaehet.' (Ilm 12: 3)

lendes ja murdes 'ülepeakaela, rüsinal'

Ons üks emma perres, wötta hiljokeste näppo wahhele panne puri sisse, ja warwad puri al; pista pu sisse ülles, ja wata siis, kui järrele ladduwad teised lendes ja murdes. (Thor Helle 1732)
'Kui sülemis on ainult üks ema, võta ta ettevaatlikult sõrmede vahele, pane ta emapuuri ja sulge puurivarvad; pista see mesitarusse ja vaata, kuidas teised ülepeakaela järele tormavad.'

Esmaesinemus

1605

Nüith on N. se v̈x suhr Aßÿ meddÿ meles, wer da 60. 70. 80. 90. oder 100. Iahr erreichet Vnd lebet, Waidt harwasti motleme meÿe se Sana pæle, Was Moses hernach sagt, Kuÿ se keicke parremb on olnuth, sÿß on se murre ninck Töh olnut, minckpr: tæma lehab eckitzelt möda, kuÿ lennaxime meÿe sÿdt erra. (Müller 1605)
'Meie meelest on suur asi, kui keegi jõuab 60, 70, 80, 90 või 100 aastani ja elab, kuid harva mõtleme selle sõna peale, mida Mooses pärastpoole ütleb: "Ja parimal juhul on need ometi vaev ja häda. Jah, see möödub kähku ja me lendame ära." (Ps 90:10)'

Vanades sõnastikes

Stahl 1637

Fliegen / Lendan / lendsin / lendnut / lendma.
Drache / walgkemees / lendwamees / püssohand / dest.

Gutslaff 1648

Fliegen Linduma

Göseken 1660

fliegen / [volare] lendan & lennan, lendsin, lendasin & lennasin.
Fliegendes / (volatile) lendawa.

Vestring 1720–1740

Lendma Fliegen
Lendwa Maddo. Der Drache

Thor Helle 1732

lendma fliegen.
lendew maddo / wanna lendew der Drache.

Hupel 1818

lendama od. lendäma (a, dsi, nas, nada) fliegen. d.[Tartu k]
lendaja fliegend.
lendaminne das Fliegen.
lendega fliegends. ad.[adverb] r.[Tallinna k]
lendlema hin u. her od. oft fliegen. r.[Tallinna k]
lendma fliegen r.[Tallinna k] d.[Tartu k]lendan u. lennan ich fliege. r.[Tallinna k] — s.[vt.] lendama.
lendwa. r.[Tallinna k] d.[Tartu k] it. lendaw. r.[Tallinna k] d.[Tartu k]lendew r.[Tallinna k] g. lendwa, fliegend; der Drache.
wanna lendwa. r.[Tallinna k] d.[Tartu k] it. lendew maddo. r.[Tallinna k] der Drache.

Wiedemann 1893

lendama, -dan, lennata (lendada), lendanema, -nen, neda (pt)[luulekeelne] (lendma, lindma, linnuma) fliegen, schiessen (intr.), schnell laufen,
täht lendab es fällt eine Sternschnuppe,
wana lendaw Drache,
lendaw rabandus Drachenschuss,
lendaw lö͜i lojusest läbi das Vieh bekam einen Drachenschuss,
lendaw oskas teda dass.,
lojus on lendwal das Thier leidet am Drachenschuss,
tule-lendaw Feuerkugel (Meteor),
otse-lendaja Geradeflügel,
lendes (lennates) ja murdes über Hals und Kopf.
lendlema, -len, lennelda (lendleda) flattern, hin und her fliegen.
lendlik G. lendliku fliegend, flüchtig.
lendma, lennan, lenda (SW)[Põhja-Eesti edelaosa] = lendama.
lendwe pl. lendwed (Wl)[Virumaa] = ādler,
lendwed ja kuju Adler und Bild (Gepräge des Rubels).
lennatama, -tan, -tada (lennutama, linnatama, linnutama) fliegen lassen oder machen, fliegen lehren,
lepa-trīnut l. das Marienkäferchen fliegen lassen (um zu sehen, von welcher Seite her der Bräutigam kommen wird).
lennatus G. lennatuze (lennutus) das Fliegenlassen.
lenne G. lende Flug, Fliegen,
lendega fliegend.
lennukas G. lennuka, lennuk G. lennuka, lennuku flüchtig.
lennuline G. lennulize zum Auffliegen geneigt,
kana on üks l. elajas das Huhn ist ein Geschöpf, welches gern auffliegt.
lennuskil, lennuskile (pt)[luulekeelne]fliegend, im Fluge. 
lennutama, -tan, -tada, freq. lennutelema, -len, -lla (pt)[luulekeelne] = lennatama, lendama.
lennuti fliegend, im Fluge.
lennutus G. lennutuze (pt)[luulekeelne] = lennatus.

Sagedus

10 000 tekstisõna kohta

16. sajandil - 0,00
17. sajandil - 0,29
18. sajandil - 0,90

Vormistik

ma-tegevusnimi
   17. saj lendma, lendama
   18. saj lendma, lendama
da-tegevusnimi
   17. saj lenda
   18. saj lenda
des-vorm
   18. saj lendes
v-kesksõna (ja selle käänded)
   17. saj lendwat
   18. saj lendaw, lendew; lendawa, lendwa; lendawad, lendwad; lendwaks; lendawast; lendawatte
nud-kesksõna
   18. saj lendnud
olevik, ains 3. pööre
   17. saj lendap
   18. saj lennab
olevik, mitm 3. pööre
   17. saj lendwat
   18. saj lendwad, lendawad, lennawad
olevik, eitus
   18. saj ei lendwad
minevik, ains 1. pööre
   18. saj lendsin
minevik, ains 3. pööre
   17. saj lennas
   18. saj lendis, lendas
minevik, mitm 1. pööre
   17. saj lendasimme
minevik, mitm 3. pööre
   17. saj lendsit
   18. saj lendsid
käskiv kv, mitm 2. pööre
   17. saj lennaket
käskiv kv, mitm 3. pööre
   18. saj lendko
tingiv kv, ains 1. pööre
   18. saj lennaksin
tingiv kv, mitm 1. pööre
   17. saj lennaxime

Teemad: saksa mõju, piiblitõlge, leksikaliseerumine, sisekadu
Kirjandus
•Masing, Uku 1999. Eesti vanema kirjakeele lood. Tartu: Ilmamaa, lk 7–23, 135–239.
•Kingisepp, Valve-Liivi; Habicht, Külli; Prillop, Külli 2002. Joachim Rossihniuse kirikumanuaalide leksika. Tartu: Tartu Ülikool, lk 13–15.
Sisu viimati muudetud 26/07/2021
Külli Prillop