leiges

Saarte ja lääneranniku sõna leiges ’kaalikas’ on kasutanud Saaremaa estofiil Johann W. L. von Luce, sh raamatukeses, mis õpetab, kuidas tavalisi umbrohutaimi süües näljaaeg üle elada.

Tähendused ja näitelaused

Se keige parras wiis leiba kokko hoidma on kül ikka se, kui teie wöttate öppida ka ilma nälga häddata Prohweti Elisa nou järrele ennam aia- ning mu södawad rohhud süa, ja isseärranis ni suggused, mis innimenne ilma leiwata ehk wähhema leiwaga woib süa ja mis innimesse rammo ei wähhenda, kui on: herned, läätsad, oad ja tuhwlid j. m. n., ka teised, kui on: kapstad, leiked ehk kalikad, naerid j. m. n., et kül need mitte ni tullosad ei olle. (Luce 1818)
'Kõige parem viis leiba kokku hoida on küll ikka see, kui õpite ka ilma näljahädata prohvet Elisa nõu järgi rohkem aia- ja muid söödavaid taimi sööma, eriti niisuguseid, mida inimene ilma leivata või vähema leivaga võib süüa ja mis inimese rammu ei vähenda, nagu herned, läätsed, oad ja kartulid ja muud niisugused, samuti kapsad, kaalikad, naerid ja muud niisugused, ehkki need nii kasulikud ei ole.'

Esmaesinemus

1807

... noor Herra andis temmale monningad rosi taimed juurdega mis weel mitte es öitsend, kui ka monningad kaapso ja leike taimed. (Luce 1807)
'noor härra andis talle mõned juurtega roositaimed, mis veel ei õitsenud, samuti mõned kapsa ja kaalika taimed.'

Vanades sõnastikes

Stahl 1637

Gutslaff 1648

Göseken 1660

Vestring 1710–1730

Thor Helle 1732

Hupel 1818

Wiedemann 1893

le͜iges G. le͜ike (I, W)[saared, Läänemaa]Schnittkohl, Steckrüb

Sagedus

10 000 tekstisõna kohta

16. sajandil - 0,00
17. sajandil - 0,00
18. sajandil - 0,00

Teemad: saarte murre
Sisu viimati muudetud 07/04/2022
Külli Prillop