Vana kirjakeele sõnastik

lapp, lappima

Tüvi lapp– on eestikeelsetes tekstides olemas juba 17. sajandi alguses. Lapp ja lappima on alamsaksa laenud (keskalamsaksa lappe ja lappen), mis lisaks tänapäevasele tähendusele ’kanga- või nahatükk; paik’ leidub vanades tekstides ka tähenduses ’plekk, määrdunud laik’. Samuti on seda sõna kasutatud rõugepunnide (ka mõne muu haiguse tekitatud punnide-täppide) kohta.

Lappima esineb vanades tekstides tähenduses ’paikama’ just nagu tänapäeva kirjakeeleski.

lapp ‘kanga- või nahatükk, paik’

Lip lippi peäl, lap lappi peäl, ilma nöälata pistmatta. (Thor Helle 1732, Willmann 1782)
‘Lipp lipi pea, lapp lapi peal, ilma nõela pistmata.’

lapp ‘(rõuge)punn’

Monnikord tulleb neile pöritus, nemmad oksendawad ehk neile saab köht lahti; kui se on olnud sedda wisi kolme ehk nelja päwaga, siis sawad jo lappid nähha. (Hupel 1766)
‘Mõnikord tuleb neil pööritus, nad oksendavad või läheb neil kõht lahti; kui see on sedaviisi olnud kolm või neli päeva, siis ilmuvad punnid nähtavale.’

lapp ‘plekk’

Sedda pakso, mis Puddelli pohja wajub, woib ka essite roa tarwis prukida, kui se agga hallitama lähhäb, siis woib sellega plakki ehk Pontakki lappid linnase ride seest ärrawotta. (Lithander 1781)
‘Seda paksu, mis [sidrunimahla] pudeli põhja vajub, võib esialgu söögi jaoks tarvitada, kui see aga hallitama läheb, siis võib sellega tindi või pontac’i [veini] plekke linase riide seest ära võtta.’

lappima

Ja wannad lappitud kingad ollid nende jalges ja wannad rided nende selgas, ja keik nende leiwad, mis tee-roaks, ollid ärrakuinud ja ärrahallitand. (Piibel 1739)
’iseendile jalga kulunud ja paigatud sandaalid, selga kulunud riided, ja kõik leib teeroaks oli kuivanud ja murenenud.’ (Jos 9:5)

1605

Se woime meÿe sest neha, Es sol dir nuhr ein Zaan wehe thuen, dz du nicht weis, wo aus od’ ein, vnd mus ein Armer Mensch, sagkedasti, ia v̈lle tæma melæ beÿ den Artzten Rath suchen, hendz seestpeiti pohastada, et lascke hendz lappida, kuÿ v̈x waña Rÿe saab lappituth, sÿßkit eb awita se mitte, sond’n es bleibet war: Vnnd Wann der Artzt schon lang daran flicket, so gehets doch entlich also, heute König, morgen Tod. (Müller 1605)
‘Seda me võime sellest näha, et kui sul üksainuski hammas valutab, siis sa ei tea, mida peale hakata, ja vaene inimene peab sagedasti ja vastu meelt arstidelt nõu küsima, laskma end seestpidi puhastada ja lappida, nagu vana riiet lapitakse, siiski ei aita see mitte, vaid tõeks jääb see: ja isegi kui arst seda juba kaua on lappinud, läheb lõpuks ometi nõnda, et täna kuningas, homme surm.’

Stahl 1637


Gutslaff 1648


Göseken 1660

Makel / [Flecke im Kleide] Lapp. Leberflecke / [lentigo Som̄ersprossen] kiriut lappit sommer sprüssen (lentigo) kiriowat lappit / Törwa pissarat. schweis-Flecke / (vitiligo) higgi-Tippikesset / kiriowat Lappit. flicken / (alt Kleid) paickama / lappima.


Vestring 1710–1730

Lap. G pi Der Lappen lappima flicken, ausbessern


Clare 1730

Lap, po, ein Lappen, oder Stück Fleisch. [saksa laen]


Thor Helle 1732

lap der Lappen


Svenske 18. saj I pool


Hupel 1818

lap, pi, Lappen; Fleck. r.[tallinnakeelne] d.[tartukeelne] +.[saksa laen] lappima flicken; lf lappen. r.[tallinnakeelne] d.[tartukeelne] +.[saksa laen]


Wiedemann 1893

lapp G. lapi (lapak, lapakas) Lappen, Flick, Fleck,
wili on tükki lappa (lappi) das Getreide ist nur stellenweise gut gewachsen,
ila-lapp Geiferläppchen der Kinder,
ka͜enla-l. viereckiger Lappen am Hemdärmel,
hannaga lapp ein Stück des Kettengürtels auf Dagö (s. rõhk),
kõrwa-l. rother Zwickel am Unterrock,
līs-l. Stütze für die Dachsparre,
luku-l., wöt́me-l. das blecherne Schild an einem Schlosse,
nahk-l. (I, W) Fledermaus,
näu-l. Visir,
õla-l. Epaulette, Achselklappe, langes Schulterstück am Hemde,
pigi-l. Pechmütze,
ra͜ud-l. aufgesetztes Stück Eisen (zum Ausbessern von Sensenklingen etc. = konn),
rind-l., rinna-l. das beim Versohlen vorn befestigte Lederstück, ein vorn an der Biegung des unbeschlagenen Schlittens befestigtes Holzstück,
rinna-l. Sielen (breite Riemen am Pferdeanspann),
rōste-l. Rostflecken am Getreide,
rõhu-lapid Metallplatten an dem Kettengürtel (vgl. rõhk),
saba-l. Stücke unten am Mannshemde,
silla-l. bewegliches Stück der Flossbrücke,
tolmu-l. Wischlappen, Staublappen,
tōt-l. (D) Stosslappen, aufgesetztes Stück am Segel, um eine Stelle zu verdoppeln,
waśk-lapid noa pea otsas (am Messerhefte) die Metällstückchen, zwischen welchen die Klinge befestigt ist,
wīź-lapp Drudenfuss;st. klapp; — Scheuklappe.
lappima, lapin, lappida flicken, ausbessern,
edasi l. unsicher gehen (wie Kinder),
kalewit l. Tuch auftafeln (in der Fabrik),
kaṅṅast se͜ina pe͜alt maha l. das zum Weben vorbereitete Aufschlaggarn von der Wand auf den Garnbaum bringen,
raha kokku lappima Geld collectiren;st. lappama.

10 000 tekstisõna kohta

16. sajandil – 0,00
17. sajandil – 0,04
18. sajandil – 0,19

lapp

a.nim.
18. saj lap
a.om.

18. saj lappi
m.nim.

18. saj lappid

lappima

da-tegevusnimi
17. saj lappida
tud-kesksõna
17. saj lappituth
18. saj lappitud