kerv, kervima
Johann Lithanderi rootsi keelest tõlgitud kokaraamatus (1781) esineb rootsi skårra vastena kerv ~ kärv ~ serw ‘sälk, sisselõige’, kervima ~ kärvima ~ servima ‘sälku lõikama, sisselõiget tegema’, kusjuures ä-ga variant leiab kasutust mõnel korral raamatu keskosas ja s-alguline lõpuosas.
Kerv ja kervima on alamsaksa laenud (vrd alamsaksa kerf ‘sisselõige, sälk; tükk’ ja kerven ‘sisselõiget tegema, lühemaks lõikama’). Teised vana kirjakeele tekstide autorid peale Lithanderi pole seda sõnatüve kasutanud, ainult Gösekeni sõnastikus leidub tuletis kervits.
Kärv tähenduses ‘sälk’ on teada Saaremaalt Kihelkonna murrakust (EMS). Lithander tegutses Hiiumaal ja Noarootsis. Alamsaksa variantidest erinevad häälikkujud võivadki olla rootsimõjulised.
Arvatavasti on kervima hiljem kokku langenud sõnaga ↗kärpima.
Cajsa Warg, Hjelpreda I Hushållningen För Unga Fruentimber (1755)
Sama retsept Lithanderi tõlkes, Köki ja Kokka Ramat (1781)
kerv ‘sälk, sisselõige’
Somusta ahwenad hästi, ja leika ühhe suggawa kerwi pitkiti selja sisse, wotta siis sissekonnad köhho seest illusaste wälja, hoia agga, et sapp ei lähhä katki, lasse se maks sisse jäda, ja wotta se sapp seest wälja. (Lithander 1781)
‘Eemalda ahvenatelt soomused ja lõika üks sügav sälk pikuti selja sisse, võta sisikond kõhu seest ilusti välja, aga ole ettevaatlik, et sapp ei läheks katki, lase maksal sisse jääda ja võta sapp seest välja.’
kervima ‘sälgustama, sisselõiget tegema’
Wotta üht suurt haugi, somusta ja kerwi tedda kaunist süggawast, wotta sissekonnad seest wälja, seäa prae warda otsa, panne sola peäle, ja prae tedda tassase tulle äres, ning kasta saggedaste woiga. (Lithander 1781)
‘Võta üks suur haug, eemalda soomused ja lõika sisse üsna sügav sälk, võta sisikond seest välja, sea kala praevardasse, pane soola peale ja prae teda tasase tule ääres sageli võiga kastes.’ Ahwenid agga pead sa somustama, sissekonnad seest wäljawotma ja oimuste kohta selja sisse kerwima; kui need ahwenad agga suured on, siis leika neid tükkiks katki. (Lithander 1781)
‘Ahvenad aga pead sa soomustest puhastama, sisikonna seest välja võtma ja uimede kohale selja sisse sälgud lõikama; aga kui ahvenad on suured, pead sa need tükeldama.’
kerv – 1781
Tomma noaga kerwid linno rinna sisse … (Lithander 1781)
‘Lõika noaga linnu rinna sisse sälgud …’
kervima – 1781
Senna sisse woib siis öhhukessed haugi kalla wilud panna, mis nattoke sisse kerwitud ja selja rood seest on wäljawoetud. (Lithander 1781)
‘Sinna sisse võib siis panna õhukesed haugi viilud, millele on sälk sisse lõigatud ja rood seest välja võetud.’
Stahl 1637
—
Gutslaff 1648
—
Göseken 1660
kerbe / (am Fisch) Kerwitz
Vestring 1710–1730
—
Thor Helle 1732
—
Hupel 1818
—
Wiedemann 1893
kapsas […] käŕhw-kapsas, seŕw-kapsas geschärfter Kohl
10 000 tekstisõna kohta
kerv, kärv, serv
16. sajandil – 0,00
17. sajandil – 0,00
18. sajandil – 0,23
kervima, kärvima, servima
16. sajandil – 0,00
17. sajandil – 0,00
18. sajandil – 0,25
kerv, kärv, serv
a.om.
18. saj kerwi, serwi
a.os.
18. saj kerwi
m.nim.
18. saj kerwid, kärwid, serwid
m.om.
18. saj kerwide, kärwide
kervima, kärvima, servima
ma-tegevusnimi
18. saj kerwima
tud-kesksõna
18. saj kerwitud, kärwitud
käskiv kv, ains 2. pööre
18. saj kerwi, serwi
Kirjandus
• ETY = Metsmägi, Iris; Sedrik, Meeli; Soosaar, Sven-Erik 2012. Eesti etümoloogiasõnaraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
• EMS = 1994−… Eesti murrete sõnaraamat.
• Schiller, Karl; Lübben, August 1875-1881. Mittelniederdeutsches Wörterbuch. Bremen: Kühtmann.
