kere

‘veetav kalurionn’

Nodalised lähhewad, kui järw kinniläinud, kerredega järwele … Kerred on pissikesed kuse korest, ehk kasse tohhust ehhitud majakesed, mis kahhe ree peäle pannakse, ja järwele wiakse, et kallamehhed sees öemajal wõiwad olla. (Masing 1821)
‘Noodamehed lähevad, kui järv on kinni jäätunud, keredega järvele … Kered on pisikesed kuusekoorest või kasetohust majakesed, mis pannakse kahe ree peale ja viiakse järvele, nii et kalamehed saavad seal sees öömajal olla.’

‘keskne osa, karkass (mille külge kinnituvad muud osad)’

23. Oktobril on Bremeni liñna jures jälle üks suur aurolaew, nimmega „Hudson”, ärrapöllenud … “Hudsonist” ennesest ei jänud muud, kui paljas raud kerre järrele, ni suur ja illus, kui laew muido olli. (Perno Postimees, 12. nov 1858)
’23. oktoobril põles Bremeni linna juures jälle üks suur aurulaev, nimega “Hudson” … “Hurdonist” ei jäänud järele muud kui raudkere, nii suur ja ilus, kui laev ka muidu oli.’

‘keha keskosa, keha ilma pea ja jäsemeteta’

Õhto eel, selle tunni aegel, mil kindla linna wärrawad kinni ja lukku pannakse, sõitis täie kondiga hästi numatud mees, kes omma märato paksu ja raswasse kehhaga wankri täitsa täis täitis, linna pole ja küssis wastotullija käest: kas peaksin weel linna wärrawast läbbi peäsema? — Teine immetses ta kerre ümbrust ja kostis siis: sealt peäsewad heina koormadki läbbi, miks sinna siis läbbi ei peäse! (Tallorahwa postimees, 25. okt 1857)
‘Õhtu eel, sel tunnil, kui kindluslinna väravad kinni ja lukku pannakse, sõitis linna poole üks jämeda kondiga hästi toidetud mees, kelle määratu suur keha täitis kogu vankri. Ta küsis vastutulihalt: “Ei tea, kas pääsen veel väravast läbi?” Teine imestas ta paksu keret ja vastas siis: “Sealt pääsevad heinakoormadki läbi, miks sina siis ei peaks!”‘

1821

Nodalised lähhewad, kui järw kinniläinud, kerredega järwele … Kerred on pissikesed kuse korest, ehk kasse tohhust ehhitud majakesed, mis kahhe ree peäle pannakse, ja järwele wiakse, et kallamehhed sees öemajal wõiwad olla. (Masing 1821)
‘Noodamehed lähevad, kui järv on kinni jäätunud, keredega järvele … Kered on pisikesed kuusekoorest või kasetohust majakesed, mis pannakse kahe ree peale ja viiakse järvele, nii et kalamehed saavad seal sees öömajal olla.’

Stahl 1637

—

Gutslaff 1648

—

Göseken 1660

—

Thor Helle 1732

—

Hupel 1818

kerre. 1. der gebogene hölzerne Rand an Gefässen. r.^{[Tallinna k]} d.^{[Tartu k]}
Fischerhütte von Bork. Pp.^{[Peipsi ääres]}
„kiwwi s.^[vt] kerres.
„lilli od.^[või] ninni Mayblumen. d.^{[Tartu k]}
„messi s.^[vt] kerje.
„pilli Rittersporn. Kr.^[taim] d.^{[Tartu k]}
„saan Borkschlitten. selt.^[harva] r.^{[Tallinna k]}
„wak Pudel, Korb. selt.^[harva] d.^{[Tartu k]}
sani kerre Einfassung des Schlittens.
söäla kerre Rand des Siebes. r.^{[Tallinna k]}

Wiedemann 1893

kere G. kere (kerep, keri, kire) 1) Leib, Körper, Rumpf, ausgeweidetes Schlachtthier, Gestelle, Baumstumpf mit der Wurzel z. Theerschwelen,
kere-mēs dickbäuchiger Mann,
tä͜it kere mēs vollwüchsiger Mann,
olen oma kere tä͜iź sȫnud ich habe mich ganz satt gegessen,
kere tä͜iź peksma, keret helistama, k. kä͜iatama tüchtig prügeln,
ta sa͜i mitu kere-tä͜it er bekam manche Buckel voll Prügel,
tema sa͜i kere pe͜ale, temale ańti he͜a kere-tä͜iź er bekam tüchtig Prügel,
he͜a kere mēst, hōst od. he͜a kerega mēs, hobune grosser, starker Mann, grosses, starkes Pferd,
mitte kere parem um kein Haar besser,
kandle kere, wīoli k. der Körper der Harfe, Violine,
kaŕbi k., sōla k. der Rand, die Wände einer Büchse, der Umlauf eines Siebes,
la͜ewa k. Schiffsgerippe,
lū-k. Skelett,
mā-ilma-k. Weltkörper,
pal’jas k. ausgeweidetes geschlachtetes Thier,
sāni k. Korb des Schlittens,
sūŕ k. (D)[Hiiumaal] Tambour (in der Spinnmaschine),
toa k. die Wände eines Hauses ohne Dach,
waṅkre k. Wagengestell (ohne die Leitern und Räder),
wōdi k. Bettgestell (ohne den Boden);
2) (Pp)^{[Peipsi ääres]} Fischerhütte aus Rinde oder Brettern.

10 000 tekstisõna kohta

16. sajandil – 0,00
17. sajandil – 0,00
18. sajandil – 0,00