karts

Tänapäeval nii kirjakeeles kui murdeallikates sellisel kujul tundmatu omadussõna karts ’reibas, julge; värske’ leidub 17. sajandi tekstides: neljal korral Heinrich Stahli teostes, ühe korra Christoph Blumel. Seejuures kolm Stahli teoste kasutusjuhtududest on 1637. a lauluraamatus, kus konkreetsete laulude tõlkijateks on märgitud Türi õpetaja Ludovicus Wagener ja Kullamaa õpetaja Helmoldus zur Mühlen. Blume oli Hageri koguduse õpetaja. Lisaks nimetatuile on karts olnud tuttav sõna ka Heinrich Gösekenile, kes teenis Harju-Madisel, Ristil ja Kullamaal. Seega võib oletada, et karts oli kunagi levinud just Mandri-Eesti läänepoolsemates paikades.

Wageneri, zur Mühleni, Gösekeni ja Blume peamised tegutsemispaigad

Samast kandist (veidi lõuna poolt) on teada sarnase tähendusega murdesõna karss. Vrd ka karske, mille tähendus murdeti on ’reibas, ergas, värske’ (rootsi karsk ’reibas, tarmukas’, keskalamsaksa karsch ’julge; värske’).

Tähendused ja näitelaused

'julge'

Olcket julgket ninck kartzet / kartket hend mitte / ninck ebbeleket mitte / se Assura Kunninga ehs / ninck keicke se hulcka ehs / ke tem͂a jures on. (Stahl 1638)
'Olge vahvad ja tugevad, ärge kartke ja ärge kohkuge Assuri kuninga ees ja kogu selle jõugu ees, kes on koos temaga! Sest see, kes on meiega, on suurem kui see, kes on temaga.' (2Aj 32: 7)

'värske'

Nink et nemmat kül wannax sahwat / sahwat nemmat sihskit höitzma / suggulikkut nink kartzet olla. (Blume 1662)
Veel vanas eas nad kannavad vilja, on tüsedad ja haljad (Ps 92: 15)

Esmaesinemus

1637

Sünno naine sahp sünno kodda sees ollema / küdt üx wihna puh töis kaunit wihna marjut / ninck sünno lapset sünno lauwa ümber / kui ollitaimet terwet ninck kartzet. (Stahl 1637)
'Su naine su kojas saab olema nagu viinapuu, täis kauneid viinamarju, ning sinu lapsed su laua ümber kui õlitaimed, terved ja värsked.'

Vanades sõnastikes

Stahl 1637

frisch / Kartz / kartzest.
mutig / frisch / Kartz / est. julgk / est & edast.

Gutslaff 1648

Göseken 1660

muhtig / [frisch] kartz / julgk / alacris.
muhtigkeit / [alacritas] kartzus / julgkedus.

Vestring 1720–1740

Thor Helle 1732

Hupel 1818

Wiedemann 1893

kaŕts, kartse G. kartse (alt, G[Göseken]) frisch, muthig.

Sagedus

10 000 tekstisõna kohta

16. sajandil - 0,00
17. sajandil - 0,10
18. sajandil - 0,00

Vormistik

m.nim.
   17. saj kartzet

Teemad: alamsaksa laen, rootsi laen, arhaism
Kirjandus
•EMS = 1994−… Eesti murrete sõnaraamat.
Sisu viimati muudetud 11/03/2022
Külli Prillop