kärpima
Sõna kärpima esmakasutus leidub 1739. aasta piiblitõlkes, ent tänapäevasest erinevas tähenduses – ‘teritama’. See tähendus on tuntud ka murretes (EMS).
Tegu on laenuga kas alamsaksa keelest või rootsi keelest, vrd rootsi skärpa ‘teritama’ ja alamsaksa scherpen ‘teritama’ (ülemsaksa schärfen). Sch-järjendit hääldati alamsaksa keeles sk. Eestlased jätsid sk-ühendist s-i ära, kuna vanemas eesti keeles polnud sõna alguses kaashäälikuühendid võimalikud.
♦
Tähenduses ‘lühemaks lõikama, pügama’ ilmub kärpima tekstidesse alles 19. sajandi II poolel. Ka selles tähenduses kärpima võib olla alamsaksa laen, ent sõnast kerven ‘sisselõiget tegema, lühemaks lõikama’. Ülemsaksa keeles on sama sõna eesti sõnale lähedasemal häälikulisel kujul kerben, kuid tähendab ainult ‘sisselõiget tegema’. Varem võidi seda siiski kasutada ka üldisemalt lõikamise tähenduses (DWB), nii et laenu allikaks sobiks ka ülemsaksa variant.
Alamsaksa kerven-sõna eesti vastena leidub vanas kirjakeeles 18. sajandil ↗kervima ‘sälgustama, sisselõiget tegema’.
‘teritama’
Ja keik Israelid piddid Wilistide jure allaminnema iggaüks omma sahharauda ja omma kablid ja omma kirwest ja omma raudläbbidast kerpima. (Piibel 1739)
‘Ja kogu Iisrael pidi minema alla vilistite juurde teritama, igamees oma saharauda, kõblast, kirvest ja raudlabidat.’ (1Sm 13:20)
‘lühemaks lõikama’
Nende abiga saadakse ruttu edasi ja nad saawad kaua – olgu küll, et neil nüid ehk tiiwasi kärbitakse – mõjulisteks inimesteks jääma. (Kõrv 1889)
1660 (sõnastikus)
schärffen / (das Holtz) wahheldama, kerpima. Hinc kerpit die spannische Reuter / (Göseken 1660)
1739 ‘teritama’ (tekstis)
Ja keik Israelid piddid Wilistide jure allaminnema iggaüks omma sahharauda ja omma kablid ja omma kirwest ja omma raudläbbidast kerpima. (Piibel 1739)
‘Ja kogu Iisrael pidi minema alla vilistite juurde teritama, igamees oma saharauda, kõblast, kirvest ja raudlabidat.’ (1Sm 13:20)
Stahl 1637
—
Gutslaff 1648
—
Göseken 1660
schärffen / (das Holtz) wahheldama, kerpima. Hinc kerpit die spannische Reuter /
Thor Helle 1732
—
Hupel 1818
karpma s.[vt] kärpma. kärpma[saksa laen] ein- od. umkerben. d.[tartu k.]
„ hobbose raudu Hufeisen schärfen lassen.
Wiedemann 1893
käŕpima, -bin, -pida (kaŕpima, kerpima) schärfen (Hufeisen), abscheren, kappen, beschneiden (Bäume), külm käŕpis wähe wiĺja pe͜alsed die Kälte hat die obersten Spitzen des Getreides etwas beschädigt.
10 000 tekstisõna kohta
16. sajandil – 0,00
17. sajandil – 0,00
18. sajandil – 0,01
ma-tegevusnimi
18. saj kerpima
Kirjandus
• EMS = 1994−… Eesti murrete sõnaraamat.
• DWB = Deutsches Wörterbuch von Jacob und Wilhelm Grimm. Lfg. 1 (1864), Bd. V (1873), Sp. 207, Z. 34.
• Lübben, August 1888. Mittelniederdeutsches Handwörterbuch.
