Vana kirjakeele sõnastik

kalevipoeg

Sõna Kalevipoeg on oma sõnastikus esitanud omaette märksõnana Otto Wilhelm Masing veel enne seda, kui Friedrich Robert Faehlmann pidas 1839. aastal Õpetatud Eesti Seltsis ettekande Kalevipoja-muistenditest (“Die Sage vom Kallewi poeg”). Masingu järgi tähendab Kalevipoeg ‘hiiglane, hiid’ (saksa vaste sõnastikus on Riese). Samas tähenduses on see olemas ka August Wilhelm Hupeli sõnastiku saksa–eesti osas põhjaeestikeelse väljendina (eesti–saksa osas leidub juba varasematestki allikatest tuttav ↗kalivägine, mida on samuti seostatud Kalevipoja nimega).

Friedrich Reinhold Kreutzwald mainis Kalevipoega korduvalt ka enne eepose ilmumist, sh oma esimeses teoses “Wina-katk”, mis ilmus 1840. aastal. Teadaolevalt on see Kalevipoja esmaesinemus eestikeelsetes trükitekstides.

Väljalõige Masingu sõnastikust (kaddewihha, kahhepaikne, kahtelmeel, Kallewipoeg, kammeralhow)

Väljalõige Masingu sõnastikust (kaddewihha, kahhepaikne, kahtelmeel, Kallewipoeg, kammeralhow)

O. W. Masingu sõnastikust on säilinud ainult proovivihik, mille ta saatis Peterburi, lootes, et Vene Teaduste Akadeemia selle trükib. Akadeemik Sjögren andis sõnaraamatule aga eitava hinnangu. Masing esitas akadeemiale omapoolsed vastuväited, osutades Sjögreni eksimustele. Paraku Masing suri, enne kui jõudis sõnaraamatu trükkimiseks piisavalt toetajaid leida, ja käsikiri on läinud jäljetult kaduma. Sõnaraamatu koostamine oli aega võtnud enam kui 30 aastat ning selle maht oli hinnanguliselt 70 trükipoognat. Säilinud proovivihikus on 26 lehekülge põhjaeesti–saksa sõnastikku, 1 lk taimenimetusi, 1 lk Eesti kohanimesid, 2 lk muid kohanimesid ja 7 lk saksa–eesti sõnastikku. (Kask 1970)

Käsikirja säilitatakse Eesti Kirjandusmuuseumis (säilik EKLA, f 192, m 314:22).

Kallewi-poeg istus kässi põsakil kaldal, üks juurtega tükkis maast ülleskistud kuusk olli södi wardaks, ja obbune södiks warda otsas. (Kreutzwald 1850, “Reinowadder Rebbane”)
Kalevipoeg istus käsipõsakil kaldal, üks koos juurtega maast üles kistud kuusk oli [vähipüügil] söödavardaks ja hobune söödaks varda otsas.’
Ja äkkitselt kargas ta maast üllesse, läks kahwatanud kui walmis surnu türija kallale, sassis Kallewi-poea rammuga tem̃a körrist kinni … (Kreutzwald 1850 “Ma- ja merre-piltid”)
‘Ja äkitselt kargas ta maast üles, läks surnukahvatuks muutunud tüürimehele kallale, haaras Kalevipoja rammuga tema kõrist kinni …’

1840

Ehk kes ei olleks mitte meiegi päiwil wanna rahwa suust Kallewi pojast ehk muust hio-rahwast üht ehk teist immelikko juttu kuulnud? (Kreutzwald 1840)
‘Või kes ei oleks meiegi päevil vanarahva suust Kalevipoja või muude hiidude kohta üht või teist imepärast juttu kuulnud?’

Stahl 1637


Gutslaff 1648


Göseken 1660


Thor Helle 1732


Hupel 1818

Riese suur wäggew od.[või] hirmus suur (od. suur pitk. r.[Tallinna k] suur pik. d.[Tartu k]) mees. r. d. kallewe poeg. r. risi mees. d.


Masing 1831

Kallewipoeg, g. poja, Riese.


Wiedemann 1893

Kalew G. Kalewi (mythische Person);Riese.


Kirjandus
Kask, Arnold 1970. Eesti kirjakeele ajaloost I. Tartu, lk 144-148.