Vana kirjakeele sõnastik

kaatilind

Kaati(lind) on 1739. aasta piiblitõlkes kasutatud heebrea sõna (קאת, qā’āt), mille täpne tähendus ei ole teada. Võimalik, et nii nimetati pelikani. Sõna arvatakse olevat helijäljenduslik.

1739. aasta piiblitõlke mustandi algversioonis on kaatilinnu asemel hüüp (vt EPAK), mis on täpne tõlkevaste Matin Lutheri saksakeelses Piiblis kasutatutud linnunimetusele Rohrdommel. Sõna pelikan (pellicān) oli kirikuladina laenuna olemas juba keskülemsaksa keeles, aga arvatavasti soovis Luther oma tõlkes vältida niisuguse linnu nimetamist, kellest saksa lihtrahvas ilmselt midagi ei teadnud, ja püüdis leida vaste, mis annaks mingisugusegi arusaamise originaali tähendusest. Vastavalt Lutheri põhimõtetele pidi tõlge olema üldrahvalikult mõistetav.

Anton Thor Helle ja teised 1739. aastal ilmunud eestikeelse Piibli tõlkijad lähtusid pietistlikest põhimõtetest ja pidasid tähtsaks tõlke vastavust algtekstile, st heebreakeelsele (osalt arameakeelsele) Vanale Testamendile. Nii loobusid nad vastest hüüp ega võtnud kasutusele ka pelikan’i, kuigi viimane oli saksa sõnade Pelican ja Löffelgans vastena olemas 1660. aastal trükitud Heinrich Gösekeni saksa-eesti sõnastikus. Sõna pelikan on pärit kreeka keelest (πελεκάν) ja seda on kasutatud Septuagintas (Vana Testamendis tõlkes kreeka keelde) heebrea קאת’i vastena kahel korral (3Ms 11:18 ja Ps 102:7). Ülejäänud kolmes kirjakohas, kus קאת’i nimetatakse (5Ms 14:17 ja Js 34:11, Sf 2:14), on kreeka vasted raskemini tõlgentavad. Vulgatas (4. sajandi lõpust pärinev Piibli tõlge ladina keelde) esineb tüvi pelikan (pelicano) ühel korral (Ps 102:7). Kolmel korral (3Ms 11:18, Js 34:11, Sf 2:14) on kasutatud linnunimetust onocrotalus ‘roosapelikan’, mis on samuti algupäralt kreeka sõna (ὀνοκρόταλος).

Et Thor Helle pidas tõlkesse sobivaimaks just sõna kaatilind, kinnitab tema originaalitruudust. Paul Ariste andmetel on 1739. aasta Piiblis eestlastele tundmatute idamaiste loomade, taimede, vääriskivide jms nimetamiseks kokku 67 eesti keele hääldusega mugandatud hebraismi (arvestamata rahvusvaheliselt kasutatavaid heebrea kultuurisõnu).

Uuemates eesti piiblitõlgetes kasutatud puguhani on otsetõlge vananenud saksa sõnast Kropfgans ‘roosapelikan’ (Kropf ‘pugu’, Gans ‘hani’).

‘pelikan’?

Waid Kaati-liñnud ja sured silid peawad sedda pärrima, ja ökul ja kaarnad seäl ellama, ja temma weab siñna peäle nöri, et se tühjaks, ja lodi, et se paljaks jääb. (Piibel 1739)
Puguhani ja siil pärivad selle, öökull ja kaaren elutsevad seal; selle üle veetakse tühjuse mõõdunöör ja paljasoleku lood. (Js 34:11)’

1739

Ja Tinsemeti- ja Kaati- ja Raami-lind (Piibel 1739)
‘öökull, puguhani, raisakull (3Ms 11:18)’

Stahl 1637


Gutslaff 1648


Göseken 1660


Thor Helle 1732


Hupel 1818


Wiedemann 1893

10 000 tekstisõna kohta

16. sajandil – 0,00
17. sajandil – 0,00
18. sajandil – 0,03

kaati- esineb ainult liitsõna muutumatu esiosisena.

Kirjandus

• Ariste, Paul 1965. Hebräische Wörter im Estnischen. – Beiträge zur Sprachwissenschaft, Volkskunde und Literaturforschung. (Steiniz-Festschrift). Berlin, 31–38.
• Ariste, Paul 1967. Lisamärkusi eesti keeles olevatest hebraismidest. – Emakeele Seltsi Aastaraamat, 71–73.
• Ariste, Paul 1981. Heebrea laensõnad eesti kirjakeeles. – Keelekontaktid. Tallinn: Valgus, 160–167.
• Arnott, W. Geoffrey 2007. Birds in the Ancient World from A to Z. Routledge.
• EPAK = Eesti Keele Instituudi Eesti piiblitõlke ajalooline konkordants.
• Lass, Roger 2000. Historical linguistics and language change. Cambridge University Press, 86–88.
• WiBiLex, artikkel Rohrdommel.