Igane ’igavene; (ajaliselt) pikk, pikaealine’ on vana tuletis tüvest iga (omastavas ea, vt ETY). Tähenduses ’igavene’ leidub see sõna Kullamaa käsikirja (1524–1532) usutunnistuses. Hiljem on hakatud selle asemel kasutama tuletisi ↗igav ja ↗igavene, mis juba 17. sajandi tekstides on palju sagedasemad kui igane. Tähenduses ’(ajaliselt) pikk, pikaealine, vana’ esineb igane Heinrich Stahli teostes tsiteeritud 91. psalmi tõlkes (1637, 1641) ning korra ka Wastses Testamendis (1686). Ühe korra on Stahlil (1638) igane ka nimisõnana, tähendades ’igatsus’ – nimelt laulus „In dulci jubilo“, mille algse ladina- ning saksakeelse teksti on kirjutanud dominiiklasest munk Heinrich Seuse (1295–1366). Arhailine igane laulu tõlkes lubab oletada, et seda lauldi eesti keeles mingil kujul ka enne reformatsiooniaega. ♦ Kullamaa käsikirjas on igane (Ehasalu jt 1997 järgi) kahel erineval kujul: ykane ja ewene. Viimase tõlgendus tuletisena igane (tüve iga omastavast käändest moodustatud eane või hoopis saksa ewig + -ne?) on kaheldav, käsikiri pole selge ja ewene asemel võiks lugeda ka swrne või surene (vt Saareste 1923: 101, Saareste, Cederberg 1927: 2). Arvestada tuleb, et kirjutaja eesti keele oskus oli kesine või päris olematu. Eestikeelset teksti oli aga vaja, sest juba 16. sajandi algul hakati nõudma jumalasõna kuulutamist eesti keeles. On teada, et Saare-Lääne piiskop Johannes IV Kievel nõudis 1519. aastal usutunnistuse küsitlemist talupoegadelt (Eesti ajalugu II, 1937: 369; Ehasalu jt 1997: 28).
♦ 18. ja 19. sajandi sõnastikes on igane antud peamiselt ühendites, nagu keskigane, pooligane ’keskealine’. Wiedemannil leidub see aga ka väljendis aeg läheb igaseks, st tähenduses ’igav’ (saksa vaste lang’(ajaliselt) pikk’). |
Tähendused ja näitelaused'igavene'Minna vssun poha waymo cysse pohan risti kyrkun keicke jummal pohat alleheyt[mine] pattudt vlless towsma se[st] [lh] lehan ße [swrne] ellone nynck ße ykane thaiwa [rickus] remu. (Kullamaa käsikiri 1524–1532) '(ajaliselt) pikk, pikaealine, vana'Minna tahan temma iggase ello kahs töitma / ninck tahan temmal nöitma münno önne. (Stahl 1638) Se ga / et temmä ütleb / wastsest / om temmä eesmäst wannasz tennu: Ent mes wannasz lät nink iggäne om / se om Löpmissel lähün. (Wastne Testament 1686) 'igatsus'O püssokenne Jesukenne / sünno perral on muñul ni iggane (Stahl 1637) Esmaesinemus1524–1532 (käsikirjas)Minna vssun poha waymo cysse pohan risti kyrkun keicke jummal pohat alleheyt[mine] pattudt vlless towsma se[st] [lh] lehan ße [swrne] ellone nynck ße ykane thaiwa [rickus] remu. (Kullamaa käsikiri 1524–1532) 1637 (trükises)O püssokenne Jesukenne / sünno perral on muñul ni iggane (Stahl 1637) Vanades sõnastikesStahl 1637— Gutslaff 1648— Göseken 1660— Vestring 1720–1740Pool iggane mees. Ein Kerl in seinem Besten Jahren. Thor Helle 1732pool-iggane mees. Ein Kerl in seinem Besten Alter. Hupel 1818iggane. r.[Tallinna k] d.[Tartu k]iggäne d.[Tartu k] was ein Alter hat. r.[Tallinna k] d.[Tartu k] überjahrt. d.[Tartu k] jeder P. von mittlerm Alter kesk od. pool iggane. r.[Tallinna k] d.[Tartu k]„ eälinne. d.[Tartu k] Wiedemann 1893igane G. igase, igatse (eane) von einem Alter (wie igaline), Sagedus
16. sajandil - 4,02 Teemad: arhaism, kirikulaul, piiblitõlge
Kirjandus
|