hani

Nüith wottab v̈x Maÿa Perrenaÿne moñikat munnadt, es seÿ Gense, Enten, oder von Hüner, pañeb sesama nente N. alla, seel istwat ninck haudwat næmat nedt Muñadt nÿ kauwa, eth sæl nohret Hañedt, Partit echk Kanadt ette tullewat. (Müller 1606)
'Nüüd võtab majaperenaine mõningad munad, olgu need hane, pardi või kana omad, paneb need lindudele alla, seal istuvad ning hauvad nad neid mune niikaua, kuni neist noored haned, ardid või kanad välja tulevad.'

Katta siis sedda hannet pekki wilokattega, ja panne kaant sest sammast taignast senna peäle, kinnita sedda hästi, et se Pastet jääb tihheks, ja lasse sedda 3 tundi ahjus küpseda. (Lithander 1781)
'Kata hani pekiviiludega ja pane taignast kaas peale, kinnite see korralikult, et pasteet jääks tihkelt, ja lase ahjus kolm tundi küpseda.'

Ta pandis siis naero pärrast walged rided selga ja hannide tiiwad ollade peäle, ning wottis Künalt kätte ja läks senna sedda hoida, mis pusarkos olli. (Willmann 1782)
'Siis pani ta nalja pärast valged riided selga ja hanetiivad õlgade peale ning võttis küünla kätte ja läks sinna seda hoidma, mis puusärgis oli.'

Pikka küüntega sõrmed on nagu kulli küüned, jalad nagu hani jalad. (Jakobson 1870)
'Pikkade küüntega sõrmed olid nagu kulli küüned, jalad nagu hane jalad.'

haneliha

Tavaliselt lahku kirjutatud.

Kui nüüd se supp on hästi külmaks jänud, agga weel mitte angunud, siis panne sedda hannelihha, ühhe kiwwi Kruusi sisse, ja walla sedda suppi senna peäle. (Lithander 1781)
'Kui supp on jahtunud, aga veel mitte hangunud, siis pane haneliha ühe kivikruusi sisse ja vala supp sinna peale.'

hanemuna

Tavaliselt lahku kirjutatud.

Wotta tükk woid ni suur kui üks hanne-munna ... (Lithander 1781)
'võta hanemuna suurune tükk võid ...'

haneperse 'kirikakar'

... neile antakse nende sömenaegaga monni peo täis hannepersed, (Maas lieben l. Bellis) te-lehhed (Wegerich, l. Plantago) ning maksa rohhud (Leberkraut l. Hepatica) ... (Willmann 1782)
'... neile [loomadele] antakse koos söögiga mõni peotäis haneperseid, teelehti ning maksarohtu ...'

hanepraad

Tavaliselt lahku kirjutatud.

Üllejänud hanne-prae peäle sünnib Sinnapi Soosti tehha ... (Lithander 1781)
'Ülejäänud haneprae peale sobib sinepisousti teha ...'

hanerasv

Tavaliselt lahku kirjutatud.

Hakki se hanne-rasw hästi penikesseks katki, ja lasse sedda penikesse solaga tassa keeta . (Lithander 1781)
'Haki hanerasv hästi peeneks ja lase sel peensoolaga tasakesi keeda.'

metshani

Näeme meie kewwade ka ommale male soja ma lindu, kurgi ja metshannisid tullewad, ja rukki ku lõppul jälle ärraminnewad. (Masing 1818)
'Näeme kevadel ka omale maale sooja maa linde, kurgi ja metshannesid tulevat, ja augusti lõpus jälle ära minewat.'

nagu hane selga (valatud) vesi

Mõistmata loomade pilusest ja naerust hoolimata, mis minusse ni wähe puutusid kui hane selga walgtud wesi! olen juba mõnda aastat ennast wanast umbkirja kütkest lahti peastnud ja uut rada Eestikeele loodud piirel edasi läinud, kuhu wiimsel aeal ka juba mõningad teised usaldanud järgile astuda. (Kreutzwald 1861)

puguhani 'pelikan'

Lind, kes inimestele kalu püüab on pelikan ehk puguhani (ladinakeelse nimetusega pelicanus onocrotalus). (Esmaspäev: piltidega nädalleht, 11. veebr 1924)

1606

Menne sina Inim: Laps sinu Maÿa kuÿ kz se Weddichs Lauta sisse, walata nente Hañide, Partide ninck nente Kañade pæle, Eb sÿß nedtsamat v̈che Surnu Aßiast tulle? (Müller 1606)
'Mine sina, inimeselaps, oma majja ja ka veiselauta, vaata hanesid, parte ning kanu; eks need tule ju surnud asjast [munast]'

Stahl 1637

Gans / Hanne / hannest.

Gutslaff 1648

Ganß Hanni / e

Göseken 1660

Gans / (anser) Hanne

Thor Helle 1732

hanni die Ganß.

Hupel 1818

hanni, g. 1^[põhivorm]. od^[või]. hanne. die Gans.
hanni laut Gänse- od^[või]. Fasel-Stall.
„ pao od^[või]. paio. r^{[Tallinna k]}. d^{[Tartu k]}. „ paijo. d^{[Tartu k]}. kleine Rosmarin- od^[või]. Sandweide. r^{[Tallinna k]}. d^{[Tartu k]}.

Wiedemann 1893

hani G. hane, hani (d)^{[Tartu k]} Gans,
e͜ider-h. Eidergans,
kiwi-h. Fuchsente (Vulpanser Tadorna),
mets-h. wilde Gans (Anser segetum und cinereus) (von welcher Einige drei Arten unterscheiden, lagle-h., ratas-h., lokk-h., od^[või]. ra͜udlane), 
paju-haned Weidenkätzchen,
pikk-hani geräucherte Gans,
pugu-hani Blässgans (A. albifrons), (bl^{[piiblikeeles]}) Pelikan,
raswa-h. Fettgans, Pinguin,
hani-silm grossrautiges Drellmuster,
h.-persed Wucherblumen (Chrysanthemum Leucanthemum L.), Maasslieben (Bellis perennis L.),
hane-paju, h.-witsad kriechende Weide (Salix repens und rosmarinifolia L.).

10 000 tekstisõna kohta

16. sajandil - 0,00
17. sajandil - 0,04
18. sajandil - 1,00

a.nim.
   ^{18. saj} hanni
a.om.
   ^{18. saj} hanne, hanni
a.os.
   ^{18. saj} hannet
a.seestü.
   ^{18. saj} hannest
a.alaleü.
   ^{18. saj} hannele
a.alalü.
   ^{18. saj} hannel
m.nim.
   ^{17. saj} hañedt
   ^{18. saj} hanned, hannid
m.om.
   ^{17. saj} hañide
   ^{18. saj} hannide
m.alaleü.
   ^{18. saj} hannedele