hani
Hani esineb vanas kirjakeeles linnunimetusena nagu tänapäeva kirjakeeleski.
Otsetõlkena saksa sõnast Kröpfgans on kasutusel olnud liitsõna puguhani tähenduses ‘pelikan’ (vt ka ↗kaatilind) ja vähemalt korra esineb vanades tekstides taime nimetusena haneperse ‘kirikakar’.
Sõna hani sagedus 18. sajandi tekstides on suhteliselt suur, kuna 1781. aastal ilmus Johann Lithanderi tõlgitud kokaraamat, milles on ligi 20 retsepti hanest – lisaks hanepraele, haneraguule ja hanepasteedile ka hani ploomide ja õuntega, hani mädarõikakastmes, hani savoia kapsaga, hapukapsaga, läätsedega jne. Liitsõnade haneraguu ja hanepasteet asemel on Lithander aga enamasti kasutanud millest-ühendeid: pasteet hanest, raguu hanest (kokaraamatu rootsikeelses originaalis pastay af gås, ragout af gås).
Sõna hani on vanades tekstides käänatud nii i– kui ka e-tüvelisena. i-tüvelised vormid on lõunaeestilised. Neid on kasutanud Äksi ja Põltsamaa pastor August Wilhelm Hupel ja Tartus sündinud Carl Robert Jakobson; nt hani jalad.
i-tüvelised mitmusevormid esinevad ka Saaremaal töötanud Friedrich Wilhelm Willmanni (hanide tiivad) ja Tallinnast pärit Georg Mülleri (vaata hanide peale) tekstides. Niisuguste mitmusevormide puhul võib tegu olla topelttunnusega: alguurali mitmuse tunnusele *-i on liidetud läänemeresoome algkeeles kujunenud tunnus *-te. Selline moodustusviis on olnud levinud kirderannikumurdes ja sõnatüübiti mujalgi Põhja-Eesti äärealadel, nt Saaremaal.
Ainsuse osastavas käändes on Soomest pärit Noarootsi vaimulik Johann Lithander lisanud tunnuse –t, nt kata hanet pekiviiludega. Teiste 17.-18. sajandi autorite tekstides ainsuse osastava vormi sõnast hani ei esine.
‘Nüüd võtab majaperenaine mõningad munad, olgu need hane, pardi või kana omad, paneb need lindudele alla, seal istuvad ning hauvad nad neid mune niikaua, kuni neist noored haned, ardid või kanad välja tulevad.’ Katta siis sedda hannet pekki wilokattega, ja panne kaant sest sammast taignast senna peäle, kinnita sedda hästi, et se Pastet jääb tihheks, ja lasse sedda 3 tundi ahjus küpseda. (Lithander 1781)
‘Kata hani pekiviiludega ja pane taignast kaas peale, kinnite see korralikult, et pasteet jääks tihkelt, ja lase ahjus kolm tundi küpseda.’ Ta pandis siis naero pärrast walged rided selga ja hannide tiiwad ollade peäle, ning wottis Künalt kätte ja läks senna sedda hoida, mis pusarkos olli. (Willmann 1782)
‘Siis pani ta nalja pärast valged riided selga ja hanetiivad õlgade peale ning võttis küünla kätte ja läks sinna seda hoidma, mis puusärgis oli.’ Pikka küüntega sõrmed on nagu kulli küüned, jalad nagu hani jalad. (Jakobson 1870)
‘Pikkade küüntega sõrmed olid nagu kulli küüned, jalad nagu hane jalad.’
haneliha
Tavaliselt lahku kirjutatud.
Kui nüüd se supp on hästi külmaks jänud, agga weel mitte angunud, siis panne sedda hannelihha, ühhe kiwwi Kruusi sisse, ja walla sedda suppi senna peäle. (Lithander 1781)
‘Kui supp on jahtunud, aga veel mitte hangunud, siis pane haneliha ühe kivikruusi sisse ja vala supp sinna peale.’
hanemuna
Tavaliselt lahku kirjutatud.
Wotta tükk woid ni suur kui üks hanne-munna … (Lithander 1781)
‘võta hanemuna suurune tükk võid …’
haneperse ‘kirikakar’
… neile antakse nende sömenaegaga monni peo täis hannepersed, (Maas lieben l. Bellis) te-lehhed (Wegerich, l. Plantago) ning maksa rohhud (Leberkraut l. Hepatica) … (Willmann 1782)
‘… neile [loomadele] antakse koos söögiga mõni peotäis haneperseid, teelehti ning maksarohtu …’
hanepraad
Tavaliselt lahku kirjutatud.
Üllejänud hanne-prae peäle sünnib Sinnapi Soosti tehha … (Lithander 1781)
‘Ülejäänud haneprae peale sobib sinepisousti teha …’
hanerasv
Tavaliselt lahku kirjutatud.
Hakki se hanne-rasw hästi penikesseks katki, ja lasse sedda penikesse solaga tassa keeta . (Lithander 1781)
‘Haki hanerasv hästi peeneks ja lase sel peensoolaga tasakesi keeda.’
metshani
Näeme meie kewwade ka ommale male soja ma lindu, kurgi ja metshannisid tullewad, ja rukki ku lõppul jälle ärraminnewad. (Masing 1818)
‘Näeme kevadel ka omale maale sooja maa linde, kurgi ja metshannesid tulevat, ja augusti lõpus jälle ära minewat.’
nagu hane selga (valatud) vesi
Mõistmata loomade pilusest ja naerust hoolimata, mis minusse ni wähe puutusid kui hane selga walgtud wesi! olen juba mõnda aastat ennast wanast umbkirja kütkest lahti peastnud ja uut rada Eestikeele loodud piirel edasi läinud, kuhu wiimsel aeal ka juba mõningad teised usaldanud järgile astuda. (Kreutzwald 1861)
puguhani ‘pelikan’
Lind, kes inimestele kalu püüab on pelikan ehk puguhani (ladinakeelse nimetusega pelicanus onocrotalus). (Esmaspäev: piltidega nädalleht, 11. veebr 1924)
1606
Menne sina Inim: Laps sinu Maÿa kuÿ kz se Weddichs Lauta sisse, walata nente Hañide, Partide ninck nente Kañade pæle, Eb sÿß nedtsamat v̈che Surnu Aßiast tulle? (Müller 1606)
‘Mine sina, inimeselaps, oma majja ja ka veiselauta, vaata hanesid, parte ning kanu; eks need tule ju surnud asjast [munast]’
Stahl 1637
Gans / Hanne / hannest.
Gutslaff 1648
Ganß Hanni / e
Göseken 1660
Gans / (anser) Hanne
Thor Helle 1732
hanni die Ganß.
Hupel 1818
hanni, g. 1[põhivorm]. od[või]. hanne. die Gans.
hanni laut Gänse- od[või]. Fasel-Stall.
„ pao od[või]. paio. r[Tallinna k]. d[Tartu k]. „ paijo. d[Tartu k]. kleine Rosmarin- od[või]. Sandweide. r[Tallinna k]. d[Tartu k].
Wiedemann 1893
hani G. hane, hani (d)[Tartu k] Gans,
e͜ider-h. Eidergans,
kiwi-h. Fuchsente (Vulpanser Tadorna),
mets-h. wilde Gans (Anser segetum und cinereus) (von welcher Einige drei Arten unterscheiden, lagle-h., ratas-h., lokk-h., od[või]. ra͜udlane),
paju-haned Weidenkätzchen,
pikk-hani geräucherte Gans,
pugu-hani Blässgans (A. albifrons), (bl[piiblikeeles]) Pelikan,
raswa-h. Fettgans, Pinguin,
hani-silm grossrautiges Drellmuster,
h.-persed Wucherblumen (Chrysanthemum Leucanthemum L.), Maasslieben (Bellis perennis L.),
hane-paju, h.-witsad kriechende Weide (Salix repens und rosmarinifolia L.).
10 000 tekstisõna kohta
16. sajandil – 0,00
17. sajandil – 0,04
18. sajandil – 1,00
a.nim.
18. saj hanni
a.om.
18. saj hanne, hanni
a.os.
18. saj hannet
a.seestü.
18. saj hannest
a.alaleü.
18. saj hannele
a.alalü.
18. saj hannel
m.nim.
17. saj hañedt
18. saj hanned, hannid
m.om.
17. saj hañide
18. saj hannide
m.alaleü.
18. saj hannedele
