Hani esineb vanas kirjakeeles linnunimetusena nagu tänapäeva kirjakeeleski. Otsetõlkena saksa sõnast Kropfgans on kasutusel olnud liitsõna puguhani tähenduses 'pelikan' (vt ka ↗kaatilind) ja vähemalt korra esineb vanades tekstides taime nimetusena haneperse 'kirikakar'. Sõna hani sagedus 18. sajandi tekstides on suhteliselt suur, kuna 1781. aastal ilmus Johann Lithanderi tõlgitud kokaraamat, milles on ligi 20 retsepti hanest – lisaks hanepraele, haneraguule ja hanepasteedile ka hani ploomide ja õuntega, hani mädarõikakastmes, hani savoia kapsaga, hapukapsaga, läätsedega jne. Liitsõnade haneraguu ja hanepasteet asemel on Lithander aga enamasti kasutanud millest-ühendeid: pasteet hanest, raguu hanest (kokaraamatu rootsikeelses originaalis pastay af gås, ragout af gås). ♦ Sõna hani on vanades tekstides käänatud nii i- kui ka e-tüvelisena. i-tüvelisi vorme on kasutanud Äksi ja Põltsamaa pastor August Wilhelm Hupel ja Tartus sündinud Carl Robert Jakobson; nt hani jalad. i-tüvelised mitmusevormid esinevad ka Saaremaal töötanud Friedrich Wilhelm Willmanni (hanide tiivad) ja Tallinnast pärit Georg Mülleri (vaata hanide peale) tekstides. Ainsuse osastavas käändes on Soomest pärit Noarootsi vaimulik Johann Lithander lisanud tunnuse -t, nt kata hanet pekiviiludega. Teiste 17.-18. sajandi autorite tekstides ainsuse osastava vormi sõnast hani ei esine. |
Tähendused ja näitelausedNüith wottab v̈x Maÿa Perrenaÿne moñikat munnadt, es seÿ Gense, Enten, oder von Hüner, pañeb sesama nente N. alla, seel istwat ninck haudwat næmat nedt Muñadt nÿ kauwa, eth sæl nohret Hañedt, Partit echk Kanadt ette tullewat. (Müller 1606) Katta siis sedda hannet pekki wilokattega, ja panne kaant sest sammast taignast senna peäle, kinnita sedda hästi, et se Pastet jääb tihheks, ja lasse sedda 3 tundi ahjus küpseda. (Lithander 1781) Ta pandis siis naero pärrast walged rided selga ja hannide tiiwad ollade peäle, ning wottis Künalt kätte ja läks senna sedda hoida, mis pusarkos olli. (Willmann 1782) Pikka küüntega sõrmed on nagu kulli küüned, jalad nagu hani jalad. (Jakobson 1870) Sõnaühendidhaneliha
Kui nüüd se supp on hästi külmaks jänud, agga weel mitte angunud, siis panne sedda hannelihha, ühhe kiwwi Kruusi sisse, ja walla sedda suppi senna peäle. (Lithander 1781) hanemuna
Wotta tükk woid ni suur kui üks hanne-munna ... (Lithander 1781) haneperse 'kirikakar'... neile antakse nende sömenaegaga monni peo täis hannepersed, (Maas lieben l. Bellis) te-lehhed (Wegerich, l. Plantago) ning maksa rohhud (Leberkraut l. Hepatica) ... (Willmann 1782) hanepraad
Üllejänud hanne-prae peäle sünnib Sinnapi Soosti tehha ... (Lithander 1781) hanerasv
Hakki se hanne-rasw hästi penikesseks katki, ja lasse sedda penikesse solaga tassa keeta . (Lithander 1781) metshaniNäeme meie kewwade ka ommale male soja ma lindu, kurgi ja metshannisid tullewad, ja rukki ku lõppul jälle ärraminnewad. (Masing 1818) nagu hane selga (valatud) vesiMõistmata loomade pilusest ja naerust hoolimata, mis minusse ni wähe puutusid kui hane selga walgtud wesi! olen juba mõnda aastat ennast wanast umbkirja kütkest lahti peastnud ja uut rada Eestikeele loodud piirel edasi läinud, kuhu wiimsel aeal ka juba mõningad teised usaldanud järgile astuda. (Kreutzwald 1861) puguhani 'pelikan'Lind, kes inimestele kalu püüab on pelikan ehk puguhani (ladinakeelse nimetusega pelicanus onocrotalus). (Esmaspäev: piltidega nädalleht, 11. veebr 1924)
Esmaesinemus1606Menne sina Inim: Laps sinu Maÿa kuÿ kz se Weddichs Lauta sisse, walata nente Hañide, Partide ninck nente Kañade pæle, Eb sÿß nedtsamat v̈che Surnu Aßiast tulle? (Müller 1606) Vanades sõnastikesStahl 1637Gans / Hanne / hannest. Gutslaff 1648Ganß Hanni / e Göseken 1660Gans / (anser) Hanne Thor Helle 1732hanni die Ganß. Hupel 1818hanni, g. 1[põhivorm]. od[või]. hanne. die Gans. Wiedemann 1893hani G. hane, hani (d)[Tartu k] Gans, Sagedus
16. sajandil - 0,00 Vormistik
Teemad: murded, osastav kääne, tüvevokaalSisu viimati muudetud 26/06/2020Kulla Mellov, Külli Prillop |