eefa
Eefa on teravilja mahumõõt. Tegemist on hebraismiga, mida on kasutatud piiblitõlgetes.
Eefa esmaesinemus leidub Gutslaffi käsikirjalises Vana Testamendi tõlkes. Paaril korral Moosese raamatutes on Gutslaff kasutanud ka sõna vakk, võrdsustades selle eefaga.
Alates 1739. aasta tõlkest on Moosese raamatutes eefa asemel kasutatud kohalikke mõõtühikuid: eefa on pool vakka ning 1/10 eefat on kaks toopi, mis on arvutuslikult üsna täpne. Eefa on niisiis umbes 22 liitrit (vt ka biblehub.com).
Prohvetite raamatutes on enamasti siiski jäädud hebraismi eefa juurde (Hs 45-46, Sk 5). Mõnel korral on eefa asemel ka eefa-mõõt.
‘ja roaohvriks valmistagu ta üks eefa härjavärsi kohta ja üks eefa jäära kohta, ja oinastallede kohta nõnda palju, kui ta jõud lubab; ja hiin õli eefa kohta!’ (Hs 46: 7)
eefa-mõõt
… ja se, kes Ehwa-moödo sees istus, se olli üks naesterahwas. (Piibel 1739)
‘… ja vakas istus üks naine.’ (Sk 5:7)
1648?–1656? (käsikirjas)
Kui enge temma käjen katz hüttü echk katz koddotuiwi poicka ej olle: Sihs peab temma ommas offris eth temma ülleastnut om tohma sedda kümnest ossa üttest Ephast nissu jahwo pattoffris, sähl ej pea temma ei üttekit öhlje pähle wallama; ej pea temma ka mitte myrrha sähl pähle pannema: sest eth seh ütz Pattoffr om. (Gutslaff 1648?–1656?)
‘Aga kui ta jõud ei luba kahte turteltuvi või kahte muud tuvi, siis ta toogu ohvrianniks oma patu eest kaks toopi peent jahu patuohvriks; aga ta ärgu valagu selle peale õli ja ärgu pangu sinna viirukit, sest see on patuohver!’ (3Ms 5:11)
Stahl 1637
—
Gutslaff 1648
—
Göseken 1660
—
Vestring 1710–1730
—
Clare 1730
—
Thor Helle 1732
—
Svenske 18. saj I pool
—
Hupel 1818
—
Wiedemann 1893
—
10 000 tekstisõna kohta
16. sajandil – 0,00
17. sajandil – 0,00
18. sajandil – 0,18
