Eefa on teravilja mahumõõt. Tegemist on hebraismiga, mida on kasutatud piiblitõlgetes. Eefa esmaesinemus leidub Gutslaffi käsikirjalises Vana Testamendi tõlkes. Paaril korral Moosese raamatutes on Gutslaff kasutanud ka vakk’a, võrdsustades selle eefa’ga. Alates 1739. aasta tõlkest on Moosese raamatutes eefa asemel kasutatud kohalikke mõõtühikuid: eefa on pool vakka ning 1/10 eefat on kaks toopi, mis on arvutuslikult üsna täpne. Eefa on niisiis umbes 22 liitrit (vt ka biblehub.com). Prohvetite raamatutes on enamasti siiski jäädud hebraismi eefa juurde (Hs 45-46, Sk 5). Mõnel korral on eefa asemel ka eefa-mõõt. |
Tähendused ja näitelausedJa ühhe Ehwa peab ta walmistama se wärsi peäle, ja ühhe Ehwa selle jära peäle roa-ohwriks, ja nende lamba-tallede peäle, nenda kui temma kässi jouab anda, ja ühhe Hinni Ehwa peäle. (Piibel 1739) Sõnaühendideefa-mõõt... ja se, kes Ehwa-moödo sees istus, se olli üks naesterahwas. (Piibel 1739) Esmaesinemus1648?–1656? (käsikirjas)Kui enge temma käjen katz hüttü echk katz koddotuiwi poicka ej olle: Sihs peab temma ommas offris eth temma ülleastnut om tohma sedda kümnest ossa üttest Ephast nissu jahwo pattoffris, sähl ej pea temma ei üttekit öhlje pähle wallama; ej pea temma ka mitte myrrha sähl pähle pannema: sest eth seh ütz Pattoffr om. (Gutslaff 1648?–1656?) Vanades sõnastikesStahl 1637— Gutslaff 1648— Göseken 1660— Vestring 1720–1740— Clare 1730— Thor Helle 1732— Svenske 18. saj I pool— Hupel 1818— Wiedemann 1893— Sagedus
16. sajandil - 0,00 Teemad: piiblitõlge, heebrea laenSisu viimati muudetud 23/08/2022Külli Prillop |