tähendusmuutus | Vana kirjakeele sõnastik

Vana kirjakeele sõnastik

Avaleht/tähendusmuutus

Otsi

määrima, määre

Verb määrima on eesti keelde laenatud keskalamsaksa keelest (keskalamsaksa smeren, ülemsaksa schmieren, vt ETY). Teadaolev esmaesinemus leidub aga alles Johann Lithanderi tõlgitud kokaraamatus, mis trükiti Tallinnas 1781. aastal. Sõna puudub ka kõigist vanematest sõnastikest, mis on alamsaksa laenu puhul pigem …

#alamsaksa laen #tähendusmuutus

31.05.2022

lagunema, laguma, lagumine

Lagunema esineb vanades tekstides lisaks tänapäevasele tähendusele ’purunema’ ka tähenduses ’levima, avarduma’. Samad tähendused olid ka verbil laguma. Lagu(ne)ma tähenduses ’levima, avarduma’ on tuletatud tüvest lage/lai (lõunaeestis lagja ~ laǵa ’avar, lai’; tüve algkujuks rekonstrueeritakse *lakja). Selles tähenduses on laguma …

#keel #lõunaeesti keel #põhjaeesti keel #tähendusmuutus #tuletusliited

28.05.2022

latv

Latv tähendab tänapäevases keeles eelkõige puu võra ülemist osa, harvem mingi eseme või objekti ülaosa. 17. sajandi kirjakeeles on valdav tähendus ‘millegi ülaosa, tipp’, kuid see esineb vaid ühendis sõnaga rist (kui räägitakse Jeesuse ristilöömisest). Georg Müller on ühendile risti …

#epentees #grammatiseerumine #keelekorraldus #tähendusmuutus

26.05.2022

tuka, tukmeni

Joachim Rossihniuse lõunaeestikeelsetes teostes (1632) esineb eesti kirjakeelest puuduv nimisõna tuka ’ots, lõpp’. Teised tolle aja lõunaeesti autorid on eelistanud sõna ots (vt EPAK). Samuti leidub Rossihniusel tuka rajava käände vorm tukmeni ’otsani’, mis näib olevat leksikaliseerunud või leksikaliseerumas, sest …

#lõunaeesti keel #tähendusmuutus

06.05.2022

rüüstama

Rüüstama arvatakse olevat läänemeresoome tüvi. Esimene allikas, kus see sõna leidub, on Heinrich Gösekeni saksa-eesti sõnastik aastast 1660. Rüüstama pole Gösekenil siiski päris tänapäevases tähenduses, vaid ’ära kühveldama’. Thor Helle (1732) annab tähenduse ’kokku kühveldama’. Alates Hupelist (1780) on trükisõnastikes …

#piiblitõlge #tähendusmuutus

05.04.2022

kallale, kallal, kallalt

Kaassõnade sari kallale, kallal, kallalt leidub juba 17. sajandi tekstides, aga esialgu tähenduses ’juurde, juures, juurest’, ilma et kontekst viitaks selgelt jõu kasutamisele või vägivaldsusele. Tegu on põhjaeesti sõnaga. Esmaesinemus on Heinrich Stahli kokku pandud lauluraamatu (1637) laulus „Wir danken …

#kirjaviis #leksikaliseerumine #põhjaeesti keel #tähendusmuutus

11.03.2022

lepp, lepne

Puunimetus lepp (omastavas käändes lepa) on esitatud nii põhja- kui ka lõunaeesti sõnastikes juba 17. sajandil. Tekstides on lepast esmakordselt juttu 18. sajandi I poolel. Sanglepp on esimest korda mainitud sajandi jagu hiljem, nimelt S. H. Vestringi käsikirjalises sõnastikus. Seejuures …

#tähendusmuutus

23.02.2022

ka, kas, kaas, kaan

Muutumatu sõna kaas esineb vanas kirjakeeles neljas eri funktsioonis: 1. küsisõnana (tänapäeval kas), 2. rõhumäärsõnana (tänapäeval ka), 3. kaassõnana (tänapäeval kaasaütleva käände lõpp -ga), 4. liitsõna esiosisena (tänapäeval kaas-). Kõik need variandid on arenenud kunagisest sõnakujust *kansak, mis märkis seltskonnas, …

#grammatiseerumine #kaasaütlev kääne #küsisõna #leksikaliseerumine #lõunaeesti keel #põhjaeesti keel #tähendusmuutus

18.02.2022

aimama, aim, aime

Tegusõna aimama leidub esmakordselt 1739. aasta Piiblis (Iiobi raamatus), kus see esineb tähenduses ’ähmaselt nägema’. Virginiuste tõlkes (1687–1690) on neis kirjakohtades kasutatud verbi nägema (vt EPAK, Ii 20:9 ja Ii 28:7), uuemates tõlgetes nägema ja märkama. Kirjakeeles laiemalt levima hakkab …

#piiblitõlge #tähendusmuutus #uudissõna

14.11.2021

rong

Sõna rong päritolu pole teada. Vanemates kirjalikes allikates esineb rong tähenduses ’ühetaoliste esemete või olendite rodu’, nt sibula rong, pärli rong, lauljate rong. Raudteel liikuvat sõiduvahendit ei nimetatud esialgu (veel enne seda, kui Eestisse 1686. aastal raudteed ehitama hakati) lihtsalt …

#tähendusmuutus

13.10.2021