#saksa laen

Sõnavariandid huutler ja suutler ’lihtkäsitööline, musta töö tegija’ on oma sõnastikus esitanud Heinrich Göseken (1660), muudes allikates neid teadaolevalt ei esine. Gösekenil on huutler~suutler saksa Sudeler vaste. Tänapäevases saksa keeles tähendab samatüveline verb sudeln ’soperdama, vusserdama’. Göseken on aga lisanud …

Sõna lapper tuleb esile ainult Heinrich Gösekeni sõnastikus (1660), mistõttu on selle täpsemat tähendust keeruline kindlaks teha. Arvestades saksa ja ladina vasteid (Sudeler, cerdo), peaks lapper tähendama ’lihtkäsitööline, musta töö tegija’; vt ka ↗huutler. Alamsaksa lapper tähendas ’lappija, paikaja, parandaja’ …

Unreht ’vale, ebaõiglane’ ja unrehti ’valesti, ebaõiglaselt’ on 15. sajandi ja 16. sajandi alguse põhjaeestikeelsetes tekstides esinev saksa või alamsaksa laen (un ’mitte-’ + recht ’õige’). Määrsõna unrehti allikaks sobib paremini alamsaksa vaste unrechtich ’ebaõiglane, kuri, halb; ebaõiglaselt, kurjasti, halvasti’ …

Eliting ’roos (nahapõletik, millega kaasneb punetus ja palavik)’ on alamsaksa laen. Haigus ise jõudis Eestisse arvatavasti koos ristisõdijatega. Alamsaksa dat hillige dink ’püha asi’ on rahvapärane nimetus selle haiguse jaoks. Katoliiklikul ajal seostati elitingi Euroopas püha Antoniusega (vt Kõivupuu 2013). …

Pannine ’hukule määratud, patune, jumalakartmatu’ on tuletis sõnast ↗bann. Kasutanud on seda tuletist Georg Müller oma jutlustes (1600–1606). Võimalik, et pannine oli levinud peamiselt Tallinna eestlaste keeles. Tuletise aluseks olev bann on näiteks Gösekeni sõnastikus (1660) esitatud kui eestlastele üldiselt …