Sõna banaan on eesti kirjakeeles teadaolevalt esimesena kasutanud Otto Wilhelm Masing 1818. aastal. Masing kasutas eestipärasemat kuju panan. Teine banaani tähistav sõna 19. sajandil oli ↗piisang, mis esineb ka Masingu tekstides sagedamini kui banaan. ♦ Euroopa keeltes on banaan levinud portugali või hispaania keele kaudu alates 16. sajandi II poolest. Milline Aafrika keel on laenuandjaks, ei ole selge. |
Tähendused ja näitelausedIgga suggu soja ma wilja wöib seält leida. Seäl kaswab leiwapu ja temma körwas kokuspalmid ja pananid omma süllapitkuse lehtedega. (Perno Postimees, 17. sept 1858) Seal kaswasid palmi, aloe ja banani puud, mis weel kellegi kirwes ei olnud näind, mets olli ni umbe kaswand keiksuggo wäne pudega (Löbbus Juttustaja armsaks aeawiteks, 14. sept 1866) Täna õhtu tulime sõjast Uue-Iirimaale tagasi. Ei muud hääd midagi teinud, kui metsinimeste onnikesed ära põletanud, kookuspuud ja banaanid maha raiunud. Saarlasi pole näinudki, veel wähem kätte saanud. (Oleviku Lisaleht, 22 veebruar 1885) Esmaesinemus1818Rukkid ja kaerad seäl ei siggi ...; agga nissud, odrad, riis, suhkur, kohwi, palmi- ja leiwa-pu, pisangi-panani- ja poomwilla-wõssu, pippar, kañel, muskat ja mitmed muud kallist penikest asja ja wilja seäl lõpmata kaswab. (Masing 1818) Vanades sõnastikesStahl 1637— Gutslaff 1648— Göseken 1660— Thor Helle 1732— Hupel 1818— Wiedemann 1893— Teemad: 19. sajandi neologismSisu viimati muudetud 10/09/2020Külli Prillop |