Ammak ’kuni’ on lõunaeesti sõna, mida on kasutatud Agenda Parvas (1622) ja mis tuleb esile ka hilisemates tartukeelsetes tekstides. Põhjaeesti keeles oli sõnalõpuline k kadunud ja ammak asemel amma, mis sellisena leidubki Tallinna Püha Vaimu koguduse diakoni Georg Mülleri jutlustes (1600–1606). Hilisemates põhjaeesti tekstides seda sõna enam kasutatud pole; juba 1630ndatel ilmub tekstidesse ↗kuni. ♦ Amma(k) algupära pole teada. Tüvi võib olla algselt tähendanud kaugust, vahemaad. |
Tähendused ja näitelaused'kuni'Minu Issa walitzeb am̃a tennis aika, ninck mina wallitze kaas. (Müller 1601) Ent neile, kumma minno armastawa nink minno Käsku piddäwä, te minna Hääd, ammak tuhhanda Pölwe sisse. (Frölich 1787) Esmaesinemus1600 (käsikirjas)Meÿe same kaas oppetut, eth meÿe vßinaste piddame palluma, et Ih2 Chr2 toßine Iumal ninck Inimene, kui tæma sest puchtast Neutzist Mariast, meÿe Liha ninck Werre siddes on ilmalle sündinut, eike ninda tahax tæma kaas weel igkepeiw meÿe iure tulla, ninck amma sen ilma otza meÿe iure ieda, kui tæma iße on toiwutanut. (Müller 1600) 1622 (trükises)Mina N. wetta sinno N . hennele omas heiges nink laulatetus abinaises Mina teota sinno armata / auwusta / nink ütz heige abielo sino-ga piddädä. Eyka taha mina / sinno maha yättä amak surmani (Agenda Parva 1622)
Vanades sõnastikesStahl 1637— Gutslaff 1648— Göseken 1660— Vestring 1710–1730Ammak Biß[Tartu k] Thor Helle 1732— Hupel 1818ammak bis. d.[Tartu k] Wiedemann 1893amma, ammak (S, SO und d)[Viljandimaa lõunaosa, Tartumaa põhjaeestikeelne osa, Tartu k], emmis (alt)[vananenud] bis Sagedus
16. sajandil - 0,00 Teemad: lõunaeesti keel, põhjaeesti keelSisu viimati muudetud 18/08/2021Külli Prillop |