amma, ammak

Ammak ’kuni’ on lõunaeesti sõna, mida on kasutatud Agenda Parvas (1622) ja mis tuleb esile ka hilisemates tartukeelsetes tekstides.

Põhjaeesti keeles oli sõnalõpuline k kadunud ja ammak asemel amma, mis sellisena leidubki Tallinna Püha Vaimu koguduse diakoni Georg Mülleri jutlustes (1600–1606). Hilisemates põhjaeesti tekstides seda sõna enam kasutatud pole; juba 1630ndatel ilmub tekstidesse ↗kuni.

Amma(k) algupära pole teada. Tüvi võib olla algselt tähendanud kaugust, vahemaad.

Tähendused ja näitelaused

'kuni'

Minu Issa walitzeb am̃a tennis aika, ninck mina wallitze kaas. (Müller 1601)
'Minu Isa tegutseb tänini ja ka mina tegutsen.' (Jh 5: 17)
Ent neile, kumma minno armastawa nink minno Käsku piddäwä, te minna Hääd, ammak tuhhanda Pölwe sisse. (Frölich 1787)
'Ent neile, kes mind armastavad ja minu käsku peavad, teen ma head kuni tuhandenda põlveni.'

Esmaesinemus

1600 (käsikirjas)

Meÿe same kaas oppetut, eth meÿe vßinaste piddame palluma, et Ih2 Chr2 toßine Iumal ninck Inimene, kui tæma sest puchtast Neutzist Mariast, meÿe Liha ninck Werre siddes on ilmalle sündinut, eike ninda tahax tæma kaas weel igkepeiw meÿe iure tulla, ninck amma sen ilma otza meÿe iure ieda, kui tæma iße on toiwutanut. (Müller 1600)
'Meid õpetatakse ka, et me peame usinalt paluma, et Jeesus Kristus kui tõeline Jumal ja inimene, nõnda nagu ta süütust neitsi Maarjast on meie lihas ja veres ilmale tulnud, nii tahaks ta ka veel iga päev meie juurde tulla ning kuni maailma lõpuni meie juurde jääda, nagu ta ise on tõotanud.'

1622 (trükises)

Mina N. wetta sinno N . hennele omas heiges nink laulatetus abinaises Mina teota sinno armata / auwusta / nink ütz heige abielo sino-ga piddädä. Eyka taha mina / sinno maha yättä amak surmani (Agenda Parva 1622)
'Mina, N., võtan sinu, N., enesele oma õigeks ning laulatatud abikaasaks, mina tõotan sind armastada, austada ning õige abielu sinuga pidada. Ma ei jäta sind maha kuni surmani.'

Vanades sõnastikes

Stahl 1637

Gutslaff 1648

Göseken 1660

Vestring 1710–1730

Ammak Biß[Tartu k]

Thor Helle 1732

Hupel 1818

ammak bis. d.[Tartu k]
„ poleni bis zu Hälfte
„ täämbä päiwani bis auf den heutigen Tag
„ walgeni bis an den Morgen.
„ wereni bis an den Rand.

Wiedemann 1893

amma, ammak (S, SO und d)[Viljandimaa lõunaosa, Tartumaa põhjaeestikeelne osa, Tartu k], emmis (alt)[vananenud] bis
ammak otsani bis zu Ende,
a. mere-randa bis an’s Meeresufer.

Sagedus

10 000 tekstisõna kohta

16. sajandil - 0,00
17. sajandil - 0,68
18. sajandil - 0,02

Vormistik

amma, ammak on muutumatu sõna

Teemad: lõunaeesti keel, põhjaeesti keel
Sisu viimati muudetud 18/08/2021
Külli Prillop